Abiks otsijale

 

Mis on kehamassiindeks?

Kehamassiindeks (KMI) on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuseruuduga meetrites. Näiteks 170 cm pikk ja 65 kilo kaaluva inimese kehamassiindeks on 65:(1,7×1,7) = 22,5 (kg/m2). Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks, kui kehamassiindeks on vahemikus 19 kuni 25. Kehamassiindeks üle 25 tähistab ülekaalu, üle 40 tervisele ohtlikku ülekaalu. Kehamassiindeks alla 17,5 võib viidata anoreksiale. Kehamassiindeksi arvutamine ei sobi laste, rasedate ja tegevsportlaste seisundi hindamiseks. http://et.wikipedia.org/wiki/Kehamassiindeks

 

Mis on liigsöömishäire?

Viimastel aastatel on anoreksia ja buliimia kõrval hakatud rääkima veel ühest söömishäirest – liigsöömishäirest. Liigsöömishäire puhul esinevad buliimiaga sarnaselt liigsöömishood, mille kestel süüakse suur kogus toitu, suutmata söömist kontrollida. Kuigi häire kriteeriumite hulka ei kuulu ülekaalulisus, esineb liigsöömishäiret rohkem just ülekaaluliste seas. Tihti kujuneb ülekaalulisus välja alles aastaid pärast liigsöömishoogude algust.

 

Mis on anoreksia?

Anoreksia (anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17.5 või väiksem. Anoreksiale on iseloomulik kehataju häire, millest tuleneb hirm paksuks minemise (paks olemise) ees, mistõttu inimene seab oma kehakaalule ranged piirid.

Eelpool kirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud on organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis raskematel juhtudel vajab hospitaliseerimist.

 

Mis on söömishäire?

Söömishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm kehakaalu tõusu ees, mistõttu tehakse äärmuslikke katseid seda vältida. Peamisteks söömishäireteks on anoreksia, buliimia, liigsöömishäire ning täpsustamata söömishäire.

 

Mis on buliimia?

Buliimia (bulimia nervosa) on psüühikahäire, mille iseloomulikuks tunnuseks on liigsöömishood ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju vältida vähendada oksendamise, lahtistite tarvitamise, intensiivse treeningu või muul moel. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning söömise piiramine viib söömishoogudeni, mille kestel süüase lühikese ajaperioodi jooksul suur kogus toitu, tundes, et söömist ei suudeta kontrollida. Söömishoogudele järgneb süü- ja kahetsustunne, mis omakorda ajendab inimest oma toitumist piirama äärmuslike dieetide läbi. Erinevalt anoreksiat põdevatest inimestest on buliimia all kannatavad inimesed tavaliselt normaalkaalus. Hoolimata sellest on nad ome kehakaalu ja –kujuga rahulolematud. Korduv oksendamine või lahtistite jm. ravimite tarvitamine võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired).

 

Kes otsivad söömishäire korral abi?

Inimesed otsivad söömishäiretega seonduvalt abi siis, kui nad teadvustavad, et nende söömiskäitumine ohustab nende tervist ning sellega kaasneb mitmeid ebakohaseid käitumismustreid. Sageli pöördutakse pere või lähedaste soovitusel. Söömishäirega võivad muuhulgas kaasneda:

  • oluline kaalutõus või kaalukaotus;
  • tervisehäired või tervisega seotud mured, nagu seedimisprobleemid, pisted või valud südame piirkonnas või alakõhus, vererõhuprobeemid, menstruatsioonihäired, liigesevalud, suurenenud väsimus, energiapuudus, külmatunne;
  • suhtlemisraskused/suhtlemisprobleemid ja suhete katkemine.

 

Mis on depressioon?

Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine, isegi pärast väikest pingutust, ja vähenenud aktiivsus. Lisaks nendele esinevad sageli nn. lisasümptomid (tähelepanu- ja keskendumisvõime alanemine, enesehinnangu alanemine, süü- ja väärtusetusetunne, pessimism tuleviku suhtes, unehäired, isumuutused, enesevigastus- või suitsiidimõtted ja -teod, lühimäluhäired).

 

Kuidas ära tunda depressiooni?

Kui Sinu vastus järgnevatele küsimustele on pigem jah kui ei, siis võib tegemist olla depressiooniga ja Sa peaksid abi saamiseks pöörduma spetsialisti poole:

  • kas tunned end kurva või rõhutuna?
  • kas oled kaotanud huvi igapäevatoimingute vastu?
  • kas oled kaotanud energia ja jõu?
  • kas oled vähem enesekindel?
  • kas tunned südametunnistuse piinu või süütundeid?
  • kas tunned, et elu pole elamist väärt?
  • kas Sul on raskusi keskendumisega?
  • kas tunned end rahutuna?
  • kas oled tavalisest aeglasem?
  • kas Sul on probleeme unega?
  • kas Sul on isu vähenenud või suurenenud?

 

Milliste söömiskäitumismuredega on soovitav kliinikusse pöörduda?

 

Kliinikust saab abi, kui:

  • kahtlustad, et Sul võib olla söömishäire ja soovid konsultatsiooni;
  • oled mures lähedase pärast, kel kahtlustad söömishäiret;
  • Sul esineb söömishoogusid (sööd lühikese ajaperioodi jooksul suure koguse toitu, tundes, et ei suuda söömist kontrollida);
  • tunned muret oma kehakaalu pärast;
  • Sul esineb häirivaid kaalukõikumisi;
  • Sul esinevad hirmumõtted seoses söömisega;
  • Sul on raske oma kehakaalu reguleerida;
  • otsid teavet, kuidas oma söömiskäitumist tervislikumaks muuta ning toetust oma eesmärkide saavutamiseks;
  • arst on tervisest lähtuvalt soovitanud Sul kehakaalu vähendada, ent Sa ei ole leidnud sobivat viisi, kuidas seda teha;
  • tunned end paksuna hoolimata asjaolust, et teised inimesed kinnitavad vastupidist;
  • mõtled häirivalt palju toidust ja/või söömisest;
  • suudad süüa vaid väga väheseid toiduaineid;
  • oled pidevalt mures toidu tervislikkuse ja/või toidust saadava energiahulga pärast;
  • tunned vastikust ja süütunnet pärast söömist;
  • tunned, et oled väsinud intensiivsetest treeningutest kehakaalu reguleerimise nimel;
  • kasutad ravimeid või muid vahendeid kehakaalu langetamiseks (oksendamine, lahtistid, söögiisu pärssivad preparaadid);
  • soovid jagada oma mõtteid ja muresid spetsialistide või teiste inimestega, kel esineb söömisprobleeme;
  • vajad toitumise alast nõustamist seoses tervisliku seisundiga (nt. põed diabeeti).
Top