Tere, sõbrad!

 

Suvi on aeg, kus külastatakse oma sõpru tihedamalt kui tavaliselt. Meie otsustasime seekord Karisele külla minna.

Vaadake, mida Karisele külakostiks viisime ning millise ülesande Karis Triinule andis. Just-just, seekord sedapidi


Raineri kommentaar 20. nädala kokkuvõtteks:

Triinu soovitust oli imelihtne järgida, sest ma ei ostnud poest ühtegi asja, kus oleks silt koostisega peal olnud. Ostsin hoopiski selliseid asju nagu arbuus, kurk, tomat.

Mis puutub Merikese soovitusse, siis võib-olla ilmub edaspidi uurimistöö selle kohta, mida kirjutasin ja avastasin Aga lühidalt, kirjutasin igasuguseid asju kokku, kuid see kirjatükk nõuab läbilaskmist Merike Küti nimelisest filtrist.

Triinu kommentaar 20. nädala kokkuvõtteks:

Käisime Karisel külas. Väga tore koosviibimine oli. Külla minnes ikka viiakse külakosti ka kaasa. Nii ka meie – Merike viis füüsaleid ja oma lemmikuid India pähkleid ning mina isetehtud piimavaba sidrunijäätist.

Külakosti osas ongi hea mõelda kõigepealt sellele inimesele, kellele külla lähete – mis talle meeldib, mida süüa saab ja mida ei saa. Aga samas arvestage ka enda soovide ja vajadustega. Puuviljad, marjad – kõik värske kraam on alati hea valik. Aga sobivad kenasti ka endatehtud maiustused.

Külaskäigu ajal andis Karis mulle ühe ülesande Ta palus, et ma vaataksin üle tema külmkapi – mis on seal head ja millised asjad võiks köögist välja visata. Seal leidus nii ühte kui teist. Igal juhul on koju soetatava osas oluline silmas pidada kõiki soovitusi, mida me siin blogis jaganud oleme.

ÜLESANNE:

Karise külmkapp inspireeris mind ka uue nädala ülesande osas – vältida rafineeritud toiduõli ning teha endale laias laastus selgeks, millised on head rasvad, mida kasutada ja milliseid rasvu vältida.

Me kardame millegipärast hirmsasti rasvasid üleüldiselt, kuid nendel on väga oluline roll meie toidulaual. Oluline on lihtsalt aru saada, mis on hea ja mis mitte.

Headeks rasvadeks võib pidada taimseid rasvasid – oliivi-, kanepi-, linaseemne- jmt külmpressõlid. Rafineeritud rasvasid – neid, kus taimne rasv on muundatud küllastatud rasvadele sarnaseks ja kus on tekkinud transrasvad – tuleks vältida (neid leidub näiteks poemaiustustes, margariinides jmt kohtades). Mõtle sellele, et taimne rasv looduslikult on vedelal kujul, kuid töödeldult muutub tahkeks.

Ka loomne rasv võib olla kasulik, kui seda väikestes kogustes tarbida (liha-, piima- jmt tooted). Näiteks võib praadimiseks kasutada võid või searasva (kui väga harva praadida). Samas on kasulikum kasutada hoopis kookos- või palmirasva (taimsed küllastatud rasvad).

NIPP:

Oluline on tarbida rohkem omega3-rasvhappeid (kala, kanepi-, lina- ja chiaseemned ning-õlid) ja vähem omega6-rasvhappeid (leidub liha- ja piimatoodetes aga ka päevalille-, seesami- jmt seemnetes). Kasulik on tarbida ka omega9-rasvhappeid (oliivi- või mandliõli), kuid vähem tuleks kasutada loomseid küllastatud rasvu ning minimaalselt või üldse mitte transrasvhappeid.

Merikese kommentaar 20. nädala kokkuvõtteks:

Ootan Raineri kirjatükki suure huviga ja usun, et sellest on meil kõigil palju kasu, kui see avalikkuse ette jõuab, olles minu filtri läbinud

Oma kogemustest tean, et niipea, kui lasta elul ennast juhtida, ei saavutata sellist tulemust, nagu soovitakse. Kui võtta vastutus enda kätte ja vastutada ise oma elu ja tulemuste eest, siis hakkavad ka muutused ilmnema. Mitte keegi ei saa kellegi eest midagi ära teha, vaid kõik õppetunnid tuleb ise läbida ja selgeks saada.

ÜLESANNE:

Niikaua, kui me ikka ja jälle koperdame samade olukordade otsa ja ei suuda teha valikuid ning otsuseid, tuleb endale tunnistada, et ju on siis veel midagi õppida, et need olukorrad ikka veel on ja tulevad.

Võta vastutus oma elustiili muutmise ees enda kätte ja mõtle mis on see, mida soovid kuu aja jooksul saavutada ja MIKS?

NIPP:

Kui tead, miks Sa midagi teed, siis on lihtsam ka tulemusi saavutada, samuti lahendada erinevaid olukordi ja väljakutseid, seda igas eluvaldkonnas.

Karise kommentaar 20. nädala kokkuvõtteks:

Nädal läks päris hästi. Poes käisin kaks korda ja veetsin seal väga kaua aega. Uurisin silte ja valisin hoolikalt oma toidukorvi sisu.

Turg on saanud minu meeliskohaks. Värsketest maasikatest isu veel täis ei ole.
Kuna toidukorrad olid planeeritud ja maasikaid varutud, siis ei tekkinud nädala jooksul ka magusaisu.

Merike J. kommentaar 20. nädala kokkuvõtteks:

Mina sain möödunud nädalal tunda pingelangusega seonduvaid negatiivseid kogemusi. Kahjuks mõjus see ka mu kehakaalule natuke, mis tegi tagurpidikäigu kahe kiloga. Tean ka põhjust, miks nii läks.

Kui oli kiire ja pingeline aeg, unustasin vett juua ja nüüd siis hakkasin sellega teadlikult jälle pihta. Kuna ma aga ei jõudnud usinalt liikuma hakata nagu plaanis oli, sest no ei jaksanud peale toimekat päeva enam kõndima minna, siis see vesi, mis ma mõnuga endale sisse kallasin, jäi osaliselt minu sisse pidama. Jalad ja käed ei ole paistes, küll aga tunnen kuidas keha on nagu veepallike

Koduste ülesannetega, mis Triin ja Merike meile andsid, olen ka jõudumööda tegutsenud. Aasta tagasi läks mul poes ikka päris kaua alguses, sest kõik etiketid oli vaja korralikult läbi lugeda. Nüüd, peale aastast etikettide lugemist, on lihtsam, sest suures osas ma juba tean, mida sobib oma ostukorvi panna. Kui aga on mingi uus asi, mis silma jääb, siis seda ma loen nüüd. Tunnistan, et aastaga on minu ostukorvi sisu ikka päris palju muutunud.

Merikese ülesandega on mul juba päris nauding toimetada. Kui vanasti kippusin ikka maiustama ja kindlasti poemaiustustega, siis nüüd ma enam poest maiust ei taha. Vanast harjumusest vahel jalutan küll maiustuste riiulite vahel aga vahel ma isegi ei peatu seal enam, vaid kõnnin sujuvalt mööda. Ka lastele ei osta ma enam eriti poemaiustusi ja ka nemad on rahul, kui saavad erinevaid puuvilju, pähkleid või seemneid. Tänu sellele valikule, et poemaiuste asemel on puuviljad, pähklid ja seemned, on meie pere toidukorvis palju rohkem puuvilju, mis lastele väga meeldib. Ja kui on palju puuvilju, seemneid ja pähkleid, siis ei kolistata meie peres enam mööda kappe magusaotsingutel. Varem oleksid kappidel juba uksed eest kukkunud, kui kõik magusat otsisid, nüüd aga kui meie toidulaud on muutuse läbi teinud, ei ole see magus enam nii oluline. See annab mulle tahtmist veel ja veel muuta meie pere toidulauda, sest arenguruumi on veel kõvasti.

Toredaid külaskäike teilegi!

Rainer, Triin ja Merike

 


Hei-hei, head sõbrad! 


Kas ka Sina leiad end tihti poes magusalettide vahelt ja ei suuda otsustada, mis on see “midagi head” mida ostukorvi pista? Tee oma teadlik valik ja poeta ostukorvi hoopis toorained, millest ise kodus Raffaello komme valmistada.

 

Seda, kuidas Raffaellosid valmistada, näed selle nädala videost:


Raineri kommentaar 19. nädala kokkuvõtteks:

Triinu soovitusest pidasin kenasti kinni, kui välja arvata minu armsa ema küpsetatud kook, simmanil pakutud kaneelirullid ja sõbra tehtud kondenspiimajäätis. 

Ehk siis poemagusat ma tõepoolest ei söönud.

Aga Merikese soovituse kommenteerimise lükkaksin ikka veel edasi. Kogu aeg tunnen, kuidas jõuan taas tõele lähemale, aga lipsab tema kohe jälle käest ära, kui peaaegu käes on.

Kui minu postituse esimest poolt lugeda, siis ei ütle ma reeglina EI maiustustele, mis on armastusega tehtud. Ja võibolla on tõsi see, et armastust kipub jätkuvalt vähe olema ja tore on seda siis toiduga kompenseerida? Või on seda hoopis lihtsam toidu seest kätte saada?  Igal juhul on minu mõtted, mida ma üles kirjutan ajal, kui kipun tegema asju, mis on kindlasti valed, ehk kui ma teen täiesti teadlikult valesid otsuseid, seotud halbade tunnetega just iseenda suhtes – endiselt.

Merikese kommentaar 19. nädala kokkuvõtteks:

Rainer paneb enda jaoks kirja negatiivsed mõtted ja teod, mis on väga oluline mõistmaks, miks ja kui tihti ta teeb valesid valikuid. Oluline on märgata, millised emotsioonid ja teod eelnevad valedele valikutele. Kui muster kordub, siis tuleb seda muuta, kui eesmärgiks on elustiili muutus.

Vabandusi on väga kerge leida ja öelda, miks ei ole võimalik oma mõtteid ja tundeid jälgida, kuna “elu tuleb vahele” ja lihtsam on need õigustused toiduga kinni toppida. Küsimus jääb ikkagi – kellele Sa tegelikult valetad? Vastus on lihtne – iseendale.

ÜLESANNE:

Minu ülesanne on sama, mis eelmisel nädalal, kuna emotsioone, millega on oluline tegeleda, on palju. Seega, pane enda jaoks kirja, millised emotsioonid sööma ajavad ja tegele nii kaua nende emotsioonide ja/või olukordadega, kui need saavad lahendatud.

NIPP:

Kui Sa kahtled, kas toit ja kehakaal ikka on omavahel seotud, siis mõtle ja meenuta, millised on need perioodid ja/või hetked Sinu elus, kui oled kaalus juurde võtnud. Vastus on Sinus olemas ja kui oled aus enda suhtes ja julged seda endale tunnistada, siis saadki aru, miks öeldakse, et toit ja kehakaal pole omavahel seotud vaid küsimus on selles, mis peale tühja kõhu Sind veel sööma ajab.

Siruta oma käsi maasikate järele ja usu, see on palju parem ja tervislikum ning teadlikum valik.

Triinu kommentaar 19. nädala kokkuvõtteks:

Ülesandega said kõik enam-vähem hakkama. Miks ma ütlen enam-vähem, on see, et ikka leiame variandi, kuidas asi endale mugavamaks teha

Loomulikult tahame emal külas olles maitsta tema tehtud kooki ja kuidas saaks ka sõbrale ei öelda, kui ta midagi omatehtut ja põnevat pakub. Samas on siin oluline, miks me seda teeme. Kas seepärast, et me väga-väga tahame neid asju proovida või tahame kellelegi seeläbi rohkem meeldida või hoopis mitte solvata, kui me ei proovi? Mõelge selle peale.

ÜLESANNE:

Kui me poes käime, siis me ei pööra suurt tähelepanu sellele, mida sealt ostame. Karis on öelnud, et ta isegi ei ole varasemalt mõelnud, miks ta tarvitab näiteks rafineeritud tooteid täisteratoodete asemel. Põhjus lihtsalt teadmatuses.

Uue nädala ülesandeks ongi teadlikkuse kasvatamine. Vaata poest ostetavate toiduainete koostist. Pööra tähelepanu e-ainetele, hüdrogeenitud ja transrasvadele, rafineeritud suhkrule ja jahule ning tee sellest lähtuvalt oma valik – kas sa ikka vajad seda konkreetset toodet (ja selles sisalduvaid libatoitaineid) või tegelikult saaks teha parema otsuse.

NIPP:

E-ainete jaoks on olemas suuremates poodides ka voldikud, mis seletavad lahti, mis on looduslikud e-ained ja mis tööstuslikud ning kahjulikud.

Karise kommentaar 19. nädala kokkuvõtteks:

Sel nädalal otsustasin Triinu antud soovitust täita 101% maksku mis maksab. Ma ei ostnud poest mitte ühtegi magusat asja. Selle asemel külastasin turgu ja varusin mureleid ja arbuusi. Arbuus, muide on juba väga maitsev ja magus. Nendega lahendasin oma magusavajaduse täiuslikult.

Pühapäeval on meil pannkoogipäev. Keelatud oli poemagus, aga ise võis häid alternatiive katsetada. Tegin siis minagi midagi täiesti uut. Pannkoogid valmisid täisterakaerajahust! Minu jaoks on küpsetised alati võrdunud nisujahuga. Nii on meie peres alati tehtud ja pole kunagi mõelnudki, et nisujahu võiks või peaks millegagi asendama. Aga uutmoodi pannkoogid maitsesid väga hästi! Terve pere kiitis. Kuigi ülepannikooke enam teha ei saanud, sest kaerajahu muutis taigna natuke rabedaks, aga pisikesed üheampsu pannukad maitsesid seda paremini.

See nädal olin ma üldse julge ja katsetasin erinevate asjadega. Ma ei ole kala eriti kunagi armastanud. Ma söön kala küll aga kui antakse valida, siis eelistan midagi muud. Sel nädalal valmistasin mereandide paellat.

Üldse oli kogu nädal väga edukas. Kaal on taas languse trendi näitamas. Nädala jooksul ei tekkinud kordagi kiusatust osta poest midagi „head“. Pigem isutas värske arbuusi ja puuviljade järele.

Merike J. kommentaar 19. nädala kokkuvõtteks:

Selle nädala Triinu antud kodune ülesanne tuletas mulle meelde, et mul on kodus olemas eelmisest kevadest koolitusmaterjalid tervislikest magusainetest. Nende materjalide najal oli seda ülesannet kergem täita ja ma püüan nüüd need teadmised ikka igapäevasesse ellu rakendada, mitte aastas korra kellegi meeldetuletamisel neid kasutada. See on ju minu valik muuta oma eluviisi tervislikumaks ja see magusainete teema on üks väga oluline osa sellest.

Kuigi tempo oli jätkuvalt kiire, isegi võib öelda, et aina kiirenev ja pingelisem, polnud mul täitsa ausalt aega tekitada olukordi mida toiduga kinni materdada. Aga seda ülesannet tuleb mul kindlasti jälgida järgmisel nädalal kui pinge hakkab maha minema. Ma juba tunnen end ja tean mis siis võib toimuma hakata . Aga nüüd on mul abivahend Merikese ülesande näol, mis aitab mul jälgida oma emotsioone ja toitumist.

Ajendatuna meie selle nädala kodusest üleandest kasutasin mina kokkamiseks koos Raineri ja Karisega just maiustuste tervislikumat verisooni. Meie ühiselt tehtud kookoskomm on tervislikum ja ka majanduslikust küljest odavam kui poemaius .

KOOKOSKOMM

200 grammi kookoshelbeid

80-100 ml agaavisiirupit (maitse vahepeal, liiga magusaks pole ka vaja seda kommi teha)

1 pakk (250g) kookoskreemi

25 grammi mandlilaaste

Võib lisada, mandleid, gojimarju või muid kuivatatud puuvilju vastavalt soovile.

Sulata pidevalt segades potis kookoskreem. Vala kreem suurde kaussi ning lisa sellele agaavisiirup ning kookoshelbed. Sega kõik ühtlaseks ja aseta toidukilega või küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Silu segu ühtlaselt laiali. Aseta külma. Umbes 1 h möödudes lõika ruudud.

Head maiustamist .

Meie valmistatud kookoskommi 1 kilo maksumus on 13,24 eurot. Poes soodustusega müüdav Raffaello maksab 15,38 eurot /kg.

Vahvat jaani kõigile ja nautige sumedaid suveöid!

Rainer, Merike ja Triin

 


Tere, head sõbrad!  

Suvel on päevad pikad ja ööd lühikesed, mis annavad meile mõnusat võimalust nautida seda, mida suvi meile pakub!

Kas Sina oled teinud teadliku valiku, milliseks kujuneb Sinu suvi?

Seekord tegid Merike ja Rainer traditsioonilisele hamburgerile oluliselt tervislikuma asenduse – salati. Vaadake, kuidas see neil õnnestus ja mida Triin selle kohta ütleb


Raineri kommentaar 18. nädala kokkuvõtteks:

Triin soovitas köögivilja süüa vähemalt neli portsjonit päevas. Selle ülesande täitmise tegid toidukohad lihtsaks – enamik neist on nõus riisi või kartuli köögiviljaga asendama. Oli ka pettumus sooja salati osas ühes väikelinnas, kus sooja salati asemel müüakse ühepajatoitu. Teinekord soovitan endal enne tellimuse esitamist küsida, mis tegelikult pakutakse. Panin ka taas tähele, et köögivili koos lihaga täidab hästi kõhtu ja ka elamise energiat on rohkem. Kohe kahju on, et see kogu aeg meelest ära kipub minema.

Merikese soovitus teha teadlik valik emotsioonide kinni toppimise osas ja kui toppida, siis õige asjaga, oli tänu Triinu soovitusele lihtsam, ehk tuli ette salatiga kinni toppimist. Ka õnnestus korduvalt probleeme kinni toppida jalutades ja mis peamine – jalutamine võimaldab ka probleemide lahendusi välja mõelda – ehk minu puhul see aitab.

Allpool on toodud ka minu poolt tehtud hamburgeri asendaja retsept.

Head blogilugejad, mul on Teile ka väike palve. Kui Teil on endal huvitavaid mõtteid, millega asendada hamburgereid ja muid ebatervislikke kiirtoite, siis on soovitused oodatud! Oluline on, et valmistatud saaks lihtsalt ja kiirest, ning oleks tervislik.

Triinu kommentaar 18. nädala kokkuvõtteks:

Seekord valmistas Rainer uue hamburgeri asendaja – tervisliku salati. Üldjoontes saan tema meisterdatuga rahul olla. Küll aga norin pisut paari asja kallal – esiteks, hea oleks siiski sai mõneks ajaks menüüst kõrvale jätta ja asendada see täisteraleivaga (korraliku, juuretisega!), teiseks Raineri soovitatud poe salatikaste ei ole just kõige parem valik. Valmiskastmetes on väga palju lisaaineid ja lisaks ka suhkrut.

ÜLESANNE:

Kuna suhkruteema on meil mitmelt poolt läbi jooksnud, siis annan uue nädala ülesandeks väljakutse – loobuda üheks nädalaks poemagusast – kommidest, küpsistest, kookidest, šokolaadist jne.

NIPP:

Kui tuleb suur magusaisu, siis soovitan teha ise midagi magusat (kasutades kvaliteetset toorainet, sh asendada valge, rafineeritud suhkur) või kasutada puuvilju – näiteks turul on hetkel juba hea valik värsket kraami – mureleid, maasikaid, arbuuse jne.

Ma tean, et te saate selle väljakutsega hakkama!

Merikese kommentaar 18. nädala kokkuvõtteks:

Hea meel on tõdeda, et seekord möödus nädal kenasti, kuid Karis sai kogeda “sisemist puhastumist” täiesti teisel moel.

Oluline on jälgida oma emotsioone ja mõtteid, mis sirutavad käe toidu järele. Mida teadlikumaks see tegevus muutub, seda lihtsamaks läheb ka elustiili muutmine. Väga lahe on, kui märkad ise neid pisikesi muutusi endas ja kui käsi tahab sirutuda toidu järele, haarad hoopis veeklaasi ja annad emotsiooni kinnitoppimisele ninanipsu!

Sa saad sellega hakkama ja kui õpid kogema pisikesi võite, siis ole iseendale tänulik ja ütle endale: “Ma sain sellega suurepäraselt hakkama!”

ÜLESANNE:

Järgi edasi eelmise nädala soovitust, sest ühest nädalast ei piisa selleks, et teada saada, mis on see miski, mis Sind sööma ajab. Märka neid põhjuseid ja ideaalne on see, kui need endale ka kirja paned. Miks? Kui teema on endast välja kirjutatud, siis see on silme ees ja ka lahendused on lihtsamad tulema.

Teine soovitus on see, et tee teadlik valik lähtuvalt Triinu väljakutsest ja märka, kui tihti tekib kiusatus osta midagi magusat poest ja ennast nö premeerida. Pane ka need korrad kirja, sest muidu see läheb lihtsalt meelest.

NIPP:

Pane endale kirja kõik korrad, kui tunned, et tahad “midagi head” ja jälgi, milline emotsioon sellele tundele eelneb. Kui saad emotsiooni ja tunde kätte, saad aru, millest tuleb soov „millegi hea“ järele.

Merike J. kommentaar 18. nädala kokkuvõtteks:

Minu jaoks möödus nädal seekord kergelt. Kuna kuumus tegi oma töö, siis ei olnudki tahtmist üldse süüa miskit rasket või rasvast või magusat. Oma puuvilja kogused tarbisin ma iga päev korralikult ära ja vahel isegi rohkem, kui Triin meile soovitas. Ma tegin palju smuutisid, puuviljasalateid ja ka jogurtikokteile puuviljadega ning marjadega.

Köögiviljade osas sain ma ka ilusasti hakkama. Sõin palju toorsalateid ja tegin huvitavaid leivakatteid. Kaks korda tegin nädala jooksul ka vokkroogasid. Minu menüüsse tõi möödunud nädal nii mõnegi uue ja huvitava katsetuse. Olen selle üle rõõmus.

Kuigi elu möödunud nädalal oli jätkuvalt pingeline, ei tekkinud olukorda kus oleksin haaranud mingite emotsioonide kinni materdamiseks ebatervisliku toidu järele. Paar korda seisin keset kauplust ja mõtlesin et tahan midagi, aga mida, ma ei teadnud. Nii kõndisin siis leti eest leti ette ja küsisin endalt kas ma ikka tahan seda sealt riiulilt või tahan oma enesetunnet parandada. Ja nii ma jalutasin ringi mitmete lettide ees ja lõpuks leidsin, et just India pähklid olid need mida ma polnud juba nädalakese endale lubanud. Ja kuna mul oli sel hetkel väike nälg ja oli oote võtmise aeg, siis ei kahelnud ma hetkegi, et valik oli õige. Kohe, kui autosse jõudsin, krõbistasin mõned pähklid ära ja tunne oli nii hea. Olen kindel et tegin hea valiku.

Arvan, et Merikeselt saadud soovitus on väga vajalik et saada lahti emotsionaalsest toitumisest.

Karise kommentaar 18. nädala kokkuvõtteks:

Olles nädala alguses haigusest jagu saanud, otsustasin, et võtan jälle ohjad enda kätte ja olen iseenda peremees – seda nii mõtetelt kui tegudelt. Käisin kahel järjestikusel päeval pulmas ja juubelil, kus tegin teadliku valiku olla kaine. Ma ei ole kunagi arvanud, et pidu peab võrduma alkoholiga, pigem vastupidi – alates sellest kui seitse aastat tagasi load sain, pakun end tihti pidudel kaineks rooliks. See ei tähenda aga, et ma alkoholi üldse ei tarbiks. Sel nädalal otsustasin, et pikema eesmärgi nimel on alkoholi lisakaloritest loobumine parim valik.

Nädala keskel tabas mind aga uus hoop – sain kõhuviiruse. Kaks ja pool päeva oli minu hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks vesi ning kummelitee. See on ka põhjus, miks ma taaskord filmimisest osa võtta ei saanud. Looduslik organismipuhastus andis aga uut jõudu edasi liikuda. Suvi on käes ja värske kodumaine kraam ootab toidulauale pääsemist. Triin ja Merike, uuel nädalal hakkan uue hoo ja energiaga kõiki teie nõuandeid järgimaJ

Maitsev ja soodne hamburgeri asendaja vol 2

Kõigest 5 komponenti, kogused ja hinnad on antud ühe inimese kohta, arvestades Raineri ehk keskmisest suurema Eesti mehe söögiisu.

1/8 keskmist jääsalatit (sobib ka muu roheline) 

1/8 punast sibulat 

1/8 kollast paprikat

1/8  keskmise suurusega tomatit 

50 g kanafileed

Salatikastet 1spl (võid ise kokku segada oliiviõlist ja sidrunist või maitsestamata jogurtist ning erinevatest maitseainetest)

Sool, pipar, oliiviõli   

Väike viil täisterasaia või 2 leivaviilu

Hind on kokku 75 senti.

Normaalse hamburgeri, kus vahel ka natuke salatit on ja mille maitse kriitikat kannatab, hind algab 2,5 € juurest. Kui mitte arvestada poes käimist, kus niikuinii on vaja käia, siis kulub selle salati valmistamisele koos kana praadimise ja nõude pesuga 10 minutit kui ikka väga rahulikult toimetada. Aga kõige tähtsam on, et sel viisil tehtud salati tegemine on lihtne ja see salat maitseb jumalikult.

Tegemise õpetus:

Rebi jääsalat suupärasteks tükkideks kõige alla, siis tükelda sinna peale ka paprika, sibul ja tomat.

Kõige peale lisa väikesed kanafileetükid, mis sa eile õhtul 5 minutiga kiirelt läbi praadisid ja millele sa maitse järgi soola ja pipart lisasid.

Seejärel aseta taldriku servale väike täisterasaia või leivaviil, nõrista pisut kastet salatile (NB! Ära ujuta salatit üle nagu odavamate hamburgerite puhul tegema kiputakse – maitse sellest paremaks ei muutu).

Nüüd söö ja naudi iga suutäit!

Juhul, kui selle kana eelmisel õhtul ära praadisid, hoiad tõenäoliselt hoopis aega kokku – ei pea kulutama aega hamburgeri järele sõitmisele ja kindlasti võidad maitses ja tervislikkuses.

Nautige suve ja selle võimalusi!

Rainer, Merike ja Triin

Suviselt palavad tervitused kõigile!   


Eriti mõnus on tunnetada, kuidas kevadest on järsku suvi saanud ja päike toidab meid oma mõnusa energiaga.

Nädal on kulgenud huvitavalt ja keeruliselt, nagu tegijad ise seda väidavad.

Sel korral külastasime Tasku keskuse üritust „Suvised maitsed Taskus“. Videost saad näha, milliste eksootiliste hõrgutistega tegi tutvust Rainer ja kuidas meil salatite tutvustamisega läks. NB! Salatite retseptid leiad siit: http://goo.gl/5Vxef


Raineri kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Triin soovitas jälgida toidu kvaliteeti – selles osas tegin mõningaid järeleandmisi. Näiteks tegin möönduse hea pehme saia osas, mis laupäeval, kui matkamas sai käidud, maitses supi kõrval jumalikult.

Kuid laias plaanis olin siiski edukas. Ära viskasin näiteks ühe kapsapiruka ja poolfabrikaatkotletid, kuna esimese ampsu järel oli selge, et kvaliteet jätab soovida. Auväärse koha samas prügikastis leidis ka porgandisalat ja pool vrappi, mille mõlema puhul oli kvaliteedikontroll tootmistsehhis ilmselt ära jäänud.  

Eriti kvaliteetse poole pealt tooksin esile hummust ja väga hea maitsega värskeid minitomateid, mis koos näkileivaga maitsesid jumalikult.

Merikese soovitus oli: mõtle, mis on põhjus, miks käsi sirutub nö vale toidu järele, ehk mis on see miski. Sellele mõeldes jõudsin järgmise mõttekäiguni:

Õnn on elu nautimises. Aga elu muutub nauditavaks kui seal valitseb tasakaal.  Õiges koguses häid ja õigeid asju iga päev. Õiges koguses head ja kvaliteetset toitu. Õiges koguses tööd ja treeningut. Õiges koguses teisi inimesi ja iseenda arengut. Ja kindlasti ka und. Õnne ja tervisliku toitumise alus on asjade õige vahekord inimese elus, mis toob ka rahu hinge.

Ehk siis minu käsi sirutub vale toidu järele, kui elu läheb tasakaalust ära, kui tööd on liiga palju või und on liiga vähe.

Triinu kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Raineri ja tüdrukute nädala kokkuvõtet uurides tundub mulle, et osaliselt on ülesanne täidetud, aga osaliselt mitte. Tüdrukud näiteks suurendasid mõlemad värske toidu osakaalu, Rainer avastas hummuse ja tomatiga näkileivad. Kuid, mis kipub ikka veel olema, on oskamatus valida täisteratooteid ning leida poe- (kommid, küpsised, saiakesed) ja tavamagusa (isetehtud koogid nisujahust jmt) asemel uusi võimalusi.

Jah, kui selline maiustamine toimub harva, on teadlik (ma tunnen, et mu keha sellel hetkel vajabki nt šokolaadi) ja ma ei topi sellega oma emotsioone kinni, siis on kõik korras. Kui aga ma hakkan endale tooma magusasöömiseks vabandusi ning muudan väärtustamise sõnakõlksuks, siis on midagi korrast ära.

Minu soovitus on süüa magusat hea tundega, kuid ma tahan, et toimuks ka arusaamine, kui magusaga on liiale mindud.Kasuks tuleb, kui olla mõni aeg endaga rangem ning kvaliteedile mõelda ENNE toidu söömist.

ÜLESANNE:

Selle nädala ülesandega lähme kvaliteedi osas veelgi rohkem süvitsi. Ja alustame sellest, mis on lihtsam. Nimelt on ülesandeks süüa puu- ja köögivilju VÄHEMALT neli portsjonit päevas (parem, kui veel rohkem, ideaal oleks seitse portsjonit), sh vähemalt pool sellest köögivilja. Üks portsjon on näiteks üks õun või suur peotäis tomateid.

NIPP:

Olen ka varasemalt seda juba maininud, aga oluline on leida enda jaoks sobivamad puu- ja köögiviljad. Kui mõni köögivili ei maitse või ei sobi kehale (nt tekitab gaase), siis võib selle asemel võtta midagi muud. Koguste suurendamiseks tee julgelt smuutisid või siis praeguste ilmade juures köögiviljasuppe – külm tomatisupp gaspazo (http://goo.gl/F8Ne0) on näiteks vahva variant.

Merikese kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Hea on lugeda Raineri ülestunnistust, kui käsi sirutub nö vale toidu järele. Sellest, kui asju endale tunnistada, algabki peale suur muutus ja teadlikkus kasvab.

Kui ei suudeta tunnistada olukordi, mis sirutab käe toidu järele, siis ei muutu miski ja tegeletakse tagajärgedega, mitte põhjustega. Kui aga hakata lahendama probleeme (probleem on väljakutse, olukord, võimalus) siis tulevad ka lahendused ja saab hakata tegema teadlikke valikuid kõiges. Lihtsam viis on “probleemid” toiduga kinni toppida ja olla edasi selles surnud ringis.

Väidan, et laiskusel ja mugavusel on suur roll, sest lihtsam on teha asju, mida ollakse harjunud tegema, kui katsetada ja proovida uusi. Karise näide rabarberikoogi kohta kinnitab seda.

Laiskus ja mugavus mängivad suurt rolli ka siis, kui eesmärk ei ole selge ja puudub vastus küsimusele: “Miks ma seda kõike teen?”

Lihtne valem on: tunnista endale probleemi ja leia lahendus – see on olemas ja alati, kui ainult olla valmis seda märkama.

ÜLESANNE:

Saa teadlikuks, mis on need asjad, mis ajavad Sind sööma ja tee teadlik valik, mida Sa sööd ja jood.

Kui topid kinni probleeme, siis mõtle, mis on need paremad ja tervislikumad valikud, sest ainult Sina ise saad sellest nõiaringist välja tulla, muutes oma harjumusi.

Ainult Sina ise vastutad oma tulemuse eest ja see on koht, kus ma soovitan võtta vastutuse enda kätte, sest Sina ise oled oma elu peremees või perenaine

NIPP:

Tee kõike tahtega, mitte tahtejõuga! Tahtejõud võrdub sellega, et teed midagi, mis Sulle tegelikult ei meeldi. Nt kui ei ole tahtmist trenni minna, kuid siiski lähed, siis teed seda seetõttu, et tead, et peale trenni on väga hea ja mõnus olla. Trenni minnakse hea tunde pärast, mitte tahtejõuga.

Karise kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Kohe nädala alguses külastasin sel aastal esimest korda Tartu avaturgu. Seal käis juba päris vilgas elu. Turukorv täitus värske salatimaterjaliga, millest jagus peaaegu kogu nädalaks. Ei jõua ära oodata kodumaiste maasikate ilmumist müügilettidele…

Kahjuks ülejäänud nädala veetsin haigena koduseinte vahel. Külmetus halvas nii lõhna- kui ka maitsmismeeled. Supp ja puuviljatee moodustasid suure osa päevamenüüst.

Kui Merike palus sel nädalal eneseanalüüsiga tegeleda ja välja mõelda põhjused, mis mind sööma ajavad, siis pidasin seda ülesannet esialgu liiga raskeks. Haigus aga pani mõtlema huvitavale asjale. Nädala menüü kujunes üsna ühekülgseks, sest haigena ma ei taha ega viitsi söögi tegemise peale mõelda ega söögikordi ette planeerida. Suutsin paar päeva supi ja teega läbi ajada ja siis muutusin rahutuks. Ise ma süüa teha ei jõudnud aga kõht oli tühi, midagi pidi sööma. Tahtsin midagi head. Kuna ise ma kodust väljas ei käinud, siis lasin mehel tuua poest valmistoitu, poolfabrikaate. Kuna tasakaal oli paigast ära, tekkis magusaisu. Võtsin jõu kokku ja tegin rabarberikooki ja kisselli. Kus on loogika, te küsite? Ma ise ka ei teaTervislikku toitu teha ei jõua aga kui tuleb koogiisu, kohe küpsetama. Kõige selle juures ei tundnud ma ei maitset ega lõhna. Söömata ei jätnud, sest rahutus oli nii suur. Hiljem sain ise ka aru kui absurdne minu käitumine on olnud. Puudus igasugune nauding ja rahulolu.

See on see sama vana ämber kuhu ma ikka ja jälle sisse astun. Kui ma toidukordi ette ei planeeri, hakkan langetama ebaratsionaalseid otsuseid. Aga kahjuks juhtub seda päris tihti. Ma tean, et minu edu võtmeks on ette planeerimine. Toitumises vajan ma plaani, samas jälle igapäeva elus meeldib mulle teha ootamatuid otsuseid ja tegevusi.

Kuidas nende kahe vahel õige tasakaal leida, ma ei tea…

Merike J. kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Minu jaoks oli viimane nädal väga-väga keeruline. Kuna minu elus on hetkel tohutud emotsionaalsed pinged seoses tööga ja tütre põhikooli lõpetamisega ja kohe ka tema Eestist lahkumisega, siis sain endalegi teadmata Merikese antud koduse ülesande ühe osaga hakkama. Sain aru, kui mul pinged kuhjuvad, siis ma unustan ära teadlikult tervislike valikute tegemise. Näiteks möödunud nädalal sirutas mu käsi magusa järele, kui tundsin, et jõud on otsas ja ma olen nagu tühjaks pigistatud sidrun. Mul oli võimalus ju teha ka teine teadlik valik, süüa puuvilju, teha smuutit, puuviljasalatit, süüa pähkleid, mida iganes tervislikumat mis mulle tavaolukorras vägagi maitseb. Nüüd olen teadlik oma sellest miskist mille tulemusel ma sirutan käe ebatervisliku toidu järele. Ma alustasin juba sellega tegelemist ja tean, et see vajab aega.

Triinu ülesande täitmine oli minu jaoks nauditav sel korral. Nimelt käisin ma oma kahe lapsega Parem Elu Koolituste Väikeste Meistrite Klubiga tutvumas Grüne Free salatimajaga. Sealt saadud kogemus andis kuidagi hoopis teise tunde poes oma toidukorvi poetatavat üle vaatama.

Pöidlad pihku, porgand tasku ja uus nädal läheb palju paremini:)

Rainer, Triin ja Merike


Tere, armsad sõbrad! 

 

Kevadised ilmad võivad meid rõõmsaks teha ja seeläbi muuta meie toitumusharjumusi. Teadlikkus on aga alati võtmesõnaks.

Muide, etteruttavalt võime öelda, et juba sellel laupäeval, 1. juunil leiad Parem Porgand Taskus seltskonna Tasku keskusest, kus toimub üritus „Suvised maitsed Taskus“. Pakume juba blogist tuttavat kinoasalatit ja nii mõndagi muud põnevat.

Ka sul on võimalus tulla, proovida salateid ja meie käest otse nõuandeid ja soovitusi küsida.

Aga seniks vaatame, kuidas Raineril, Karisel ja Merikesel seekord läks:


Raineri kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Nädal läks hästi ja soovitusi õnnestus üle pika aja jälgida. Küll aga selgus, siis ühte soovitust vaid poolenisti. Ehk lause esimese poole – ma väärin parimat – unustasin osavalt ära.

Samas suurepäraselt sain hakkama lause teise poolega ja terve nädala jooksul olid minu valikud teadlikud. Seda muuhulgas ka treeningu osas, mille olin viimasel ajal kehva tervise ja suure tegevuste hulga tõttu unarusse jätnud. Tänu Merikese soovitusele olen nimelt oma elus taasavastanud jalutamise värskes õhus. Teha meeldib mulle seda küll peamiselt hilja õhtul, sest siis on vaba aega ja ka linnaõhk on sel kellajal värskem ja mõnusam. Ja kui veel meeldivalt juttu saab vesta, siis kestab see jalutamine tihti rohkem kui tund.

Kohvi joomist aga olen tänu soovitusele seda vähem juua palju rohkem nautima hakanud.

Triinu kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Mul on hea meel, et nii Rainer kui ka Karis on tunduvalt vähendanud kohvi koguseid. Raineri puhul on tekkinud see, mida ma ootasin ja lootsin. Kui me midagi süües ja juues „kohal oleme“ ja endale teadvustame, mida teeme, siis oskame seda ka paremini nautida. Seepärast saavad meie isud ka kiiremini rahuldatud ja me ei tee endale liigse söögi/joogiga liiga.

Karise kohvi asendamise teema on ka midagi sellist, mida üsna sageli juhtub. Näiteks lõpetame me limonaadi joomise, aga hakkame selle asemel ohtralt poemahlasid tarbima. Ka seal on suhkrut suurtes kogustes. Karis vähendas kohvi tarbimist ja asendas selle sujuvalt jääteega.

Kui tarbida jääteed, siis soovitan selle ise teha. Hästi lihtne on keeta tee valmis (lisada nt piparmünti, sidrunit, melissi), lasta sellel jahtuda ja siis kergelt veega lahjendades seda juua.

ÜLESANNE:

Uueks ülesandeks on seekord keskendumine toidu-, eelkõige süsivesikute kvaliteedile.


NIPP:

Asenda sellised töödeldud toidud nagu valge sai ja valge nisujahu, valge riis, koogid, küpsised, kommid ja sõõrikud, need ei sisalda mineraalaineid ja vitamiine. Lisa oma toiduvalikusse täisteraviljast tooted, pruun riis ja kinoa.

Eelista värsket puu- ja köögivilja töödeldud versioonidele (nt purgikonservid, -kompotid, mahlajoogid).

Merikese kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Huvitaval kombel on keeruline endale sisendada: “ma väärin parimat ja teen teadliku valiku kõiges – oma mõtlemises, toitumises ja ka liikumises!” See sisendus tekitab palju küsimusi ja segadust.

Hoopis lihtsam on üle süüa ja siis ennast halvasti tunda ja siis uuesti süüa ja siis tunda ennast veel hullemini. See on lõputu nõiaring.

Igaüks ise saab sellest ringist välja tulla, tehes valiku, seejärel otsuse ja püstitab eesmärgi – miks ma seda teen? Kuidas ma seda saavutan?

Pole ju mõtet ennast kiruda ja iseendaga pahandada, kui oled ühe koogitüki asemel söönud kaks. Niikaua, kui Sa naudid toitu ja oled teinud teadliku valiku, siis on kõik hästi. Kui hakkad aga toiduga oma emotsioone kinni toppima, siis tuleb tegeleda põhjusega, mis on see MISKI, mis sööma ajab.

Teadlik valik ununeb siis, kui ei ole tehtud OTSUST – miks ma soovin muuta oma elustiili?

Otsusta ära, mida Sina tegelikult tahad!

ÜLESANNE:

Oluline on ennast jälgida ja mõista, mis on see MISKI, mis sirutab käe toidu järele. Need põhjused tuleb endale kirja panna, et selgelt aru saada, mis on see MISKI? See MISKI võib olla stress, ebameeldivad suhted ja olukorrad tööl, kodus ja puhkehetkedel.

Kui leiad põhjuse, siis saad muuta ka tagajärgi. Enamasti hakkavad inimesed tegelema tagajärgedega, mitte põhjusega. Oluline on lahendada põhjus, sest siis ei sirutu käsi ka mõtlematult toidu järele.

NIPP:

Otsusta ära, mida Sa soovid – kas süüa või muuta oma elustiili ja tunda ennast hästi – sellest valikust hakkab kõik peale!

Õpi kuulama oma keha ja selle vajadusi!

Karise kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Selle nädala märklauseks võiks klassikuid tsiteerides olla: tule taevas appi!

Nimelt Triinu antud ülesanne vähendada kohvi kogust maksimaalselt ühe tassini päevas mul õnnestus. Olin ise väga õnnelik selle saavutuse üle. Ülesande täitmist soosis ka ilm. Kuumalaine, mis Eestit tabas, võttis igasuguse sooja joogi isu. Ometi nädala kokkuvõttes kaal seisis. Hiljem Triinuga arutades selgus ka põhjus – olin ühe halva asendanud teisega. Kuuma ilmaga tundus poest ostetud jäätee jääkuubikutega kui jumalik nektar. Aga see salakaval, suhkrut täis jook tegi palju kurja minu kaalule.

Hommikusöökide osas oli küll progressi märgata. Nädala jooksul alustasin oma hommikuid hirsipudru, mitmeviljapudru ja seemnetega rukkileivaga. Kahjuks ei suuda ma mitmeviljaputru endiselt nii valmistada, et see mulle ka maitseks. Pean Triinu käest küsima erinevaid võimalusi, et seda putru ahvatlevamaks ja söödavamaks teha.

Suhkrut täis jäätee polnud ilmselt ainuke põhjus, miks mul kaal seisma jäi. Nädala jooksul sõin ka kooke ja muud head paremat. Püüdsin jälgida Merikese nõuannet sisendada endale, et ma väärin seda kõike. Aga selle ülesandega ma hakkama ei saanud. Ikka oli tunne nagu oleks see lihtsalt õigustuse otsimine – tundsin kõigest hoolimata ennast süüdi. Kogu asja mõte on mitte stressata ja nautida elu, aga ilmselt on mul veel pikk tee minna.

Merike J. kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Minu jaoks möödus viimane nädal kergemalt kui varasemad. Kuna ma aasta tagasi läbisin Merikese ja Triinu koolituse „Kaalust vabaks”, siis seal ma tegelesin just selle nädala koduste ülesannetega. Kuna ma olen aastaga need ülesanded täitnud, siis oli minul sel nädalal aega piisavalt korrata meie eelmiste nädalate ülesandeid. Ma tegelesin peamiselt oma toidulaua mitmekesistamisega. See on teema millega tuleb veel palju vaeva näha, sest kohati jääb ikkagi puudu teadmistest.

Aga tulles tagasi selle nädala ülesannete juurde, siis aasta tagasi oli minu jaoks just see Merikese antud ülesanne ikka väga keeruline. Ma tundsin, kui ma endale ütlesin, et ma väärin mingit toitu, mis pole just eriti tervislik, nagu õigustaksin enda valesti tehtut. Mul läks ikka kuid aega enne kui sain aru, et asi polegi mitte selles, mis ma endale sel hetkel ütlen, vaid selles, mida ma tunnen. Hetkel, kui ma söön midagi, mida nagu pole eriti soovitatav, ma ei tunne mingeid süümekaid või ma ei kritiseeri ennast sellepärast, vaid ma võtan asja rahulikult. Ma isegi ei ütle endale, et ma väärin seda, vaid ma lihtsalt lasen asjal olla nii nagu ta on ja edasi toitun jälle tavapäraselt. See ei tekita minus enam mingit tunnet, et eksisin või miskit.

Ma arvan, et igaks asjaks on vaja aega, et see paika loksuks. Ja minul on hetkel aega vaja oma menüü mitmekesistamiseks.

Porgand taskusse ja kohtume laupäeval Taskus!

Rainer, Triin ja Merike

 

Kevadised tervitused teile, head sõbrad!


Õues on nii mõnus, et otsustasime minna välja hommikusööki nautima, et teada saada, mida meie peategelased hommikuti põske pistavad.

Tore oli vaadata, kuidas Rainer veel sooja pudrupotiga kohale tuli ja tüdrukud piknikukorvist ahvatlevad võileivamaterjalid välja võtsid.

 

Seda, mida me piknikul arutlesime ja sõime, saab näha videost:


Raineri kommentaar 15. nädala kokkuvõtteks:

Kui tähele panite, siis kaal viimasel nädalal langemise asemel tõusis. Täiesti ausalt öeldes on see tingitud sellest, et uued harjumused ei ole kahjuks igapäevaselt kinnistunud. On päevi, kus ma miskipärast ei toimi nii nagu mõistlik oleks ja laskun söömise osas meeletustesse. Siiski on praegu tunne, et oleme koos Merikese ja Triinuga läbimurde lävel. Kuid sellest juba siis kui päriselt on läbimurre toimunud – ilma tahte ja jõuta – nagu vesi läbi kalju.

Triinu kommentaar 15. nädala kokkuvõtteks:

Mul on rõõm tõdeda, et igaüks meie projektis osalejatest on hakanud rohkem mõtlema selle peale, kuidas teadlikumalt toituda. Meeles oli ka see, et lisaks viiele toidukorrale päevas tuli jätkuvalt jälgida ka mitmekesisust.

Vahva oli kõrvalt vaadata, kuidas arutati hommikusöökide üle. Rainer oli pisut range, sest tegelikult võis igaühte kiita tema valikute eest. Merike J. puhul võib kiita mitmekesisust, Raineri juures pudrusöömist ning Karisel köögiviljakuhilat. Samas annab alati toidukordi veelgi tervislikumaks teha. Näiteks võiksid nii Rainer kui ka Karis hommikusööke vaheldada, Karise puhul ootaks veel ka täisteraleiba mitmevilja leiva asemel. Merike võib juurde võtta isegi midagi valgulist, et veresuhkur püsiks kauem stabiilne.

ÜLESANNE:

Uue nädala ülesanne puudutab taaskord kohvi. Nii Raineril kui ka Karisel on kohv sattunud kuidagi kohustuslikku päevakavasse. Hea oleks, kui kohvi joomine piirduks ühe tassiga päevas. Vaatame, kuidas sellega läheb. Ja lisaks muidugi eelmiste kordade ülesanded ka


NIPP:

Kohvi osas võib ka mõelda, miks ma seda just vajan. Äkki olen ma ise sellest kujundanud endale nö hellitusjoogi, millega paha tuju, kiirust, kellegi pahasti ütlemist vmt kinni mätsin!? Või kui oled loonud endale illusiooni, et ilma kohvita liikuma ei saa, siis katseta enne kohvijoomist hommikusöök ära süüa ja vaata, kuidas läheb

Merikese kommentaar 15. nädala kokkuvõtteks:

Teadliku valiku tegemine nõuab harjutamist, sest takistused tulevad teele ehk nagu öeldakse “elu tuleb vahele”. Oluline on see, kuidas nende takistustega hakkama saada ja samal ajal ka rajal püsida.

Mul on hea meel teada, et kõik püüdsid teha teadlikke valikuid ja said oma kogemuse.

Ülimalt oluline on teadvustada endale, mis on see “miski”, mis eesmärgist kõrvale kallutab.

Kui seda “miskit” endale teadvustada ja tunnistada ning sellega tegeleda, siis see takistus kaob ja söök ei muutu vahendiks, millega ebameeldivad olukordi ja emotsioone kinni toppida.

ÜLESANNE:

Nii nagu Rainer tunnistas, et harjumuste kinnistamine võtab aega ja nõuab ka pühendumist, siis ülesandeks jääb eelmise nädala jaatus, millele lisandub ka uus:

Ma väärin parimat ja teen teadliku valiku kõiges – oma mõtlemises, toitumises ja ka liikumises!”

Selleks, et muuta oma harjumust, tuleb vähemalt 21 päeva järjest tegeleda uue harjumuse ajju kodeerimisega. Paarist korrast ei piisa selleks, et muuta oma vanu harjumusi. Selleks on vaja teadlikku järjepidevust ja uute jaatuste kinnistamist.

NIPP:

Kui lähed külla, teades, et seal on head ja paremat, millega pererahvas Sind võõrustab, siis luba endale seda naudingut ja tea, et Sa väärid parimat – hea enesetunne on võit omaette, sest kui piinad ennast mõttega, et ma ei saa seda ja teist süüa, kuigi väga soovid, siis sead ise endale lõksu ja sööd ikkagi ja rohkemgi veel.

Vabasta ennast piinavatest keeldudest ja kuula seda, mida keha Sulle ütleb ja mida vajab.

Merike J. kommentaar 15. nädala kokkuvõtteks:

Minul möödus nädal teadlikke valikuid tehes kõigis oma eluvaldkondades. See oli päris huvitav kogemus. Peamised teadlikud valikud tegin ma toitumise osas. Ma teadlikult valmistasin toitu nii, et oleks mitmekülgsust ja oleks ka minu kehale hea. Üks minu teadlik valik toitumise osas sai tehtud juba aasta tagasi – ma ei osta poest leiba. Algul ma ostsin tuttavatelt nende valmistatud rukkileibasid aga siis võtsin end kokku ja proovisin ise teha. See õnnestus ja nüüd teengi ise kodus juuretisega, täisterarukkijahust ja seemnetega leiba. Seda otsust ajendas tegema aasta tagasi tehtud toidutalumatuse test, kust sain teada oma nisutalumatuse. Kuna aga meie kaubanduses pole just selliste leibade valik, kus pole nisujahu sees, eriti suur, siis ma valisingi koduse rukkileiva.

Toidukordasid oli mul iga päev vähemalt viis nagu kodune ülesanne ette nägi. Püüdsin jälgida teadlikult, et oleks hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning kaks vahepala vähemalt päeva jooksul.

Teadlike valikute tegemisega tuleb veel tegeleda, sest aeg-ajalt on seda vaja veel endale meelde tuletada. Aga sõprus oma kehaga aitab seda aina enam ja enam meelde tuletada.

Karise kommentaar 15. nädala kokkuvõtteks:

Triinu antud ülesannet toituda 5 korda päevas oli juba ette lihtne jälgida, sest minu toidukorrad jäävadki 5-7 korra vahele päevas. Seega faktiliselt on kõik ok – ülesanne täidetud. Aga kui nädalat meenutada, siis toitumise sisuline pool jättis paljuski soovida. Nimelt käisime perega eelmisel nädalal väga palju külas. Mul on alati olnud külas olles raske langetada õigeid toitumisvalikud. Mulle meeldib söök ja külas olles on eriti põnev avastada, mismoodi teised kokkavad ja mida katsetanud on. Ehk siis kõike tahaks proovida ja enne kui arugi saad, oled jälle üle piiri läinud. Meelest lähevad kõik teadliku valiku ja muud jutudJ

Mulle väga meeldib nutitelefonile tehtud rakendus, millega saab oma toitu pildistada ja hiljem pilte vaadata, analüüsida. Üks pilt ütleb ju teatavasti rohkem kui sada sõna. See pildistamine käib minu meelest kokku ka Merikese antud ülesandega – teha teadlik valik. Kui ikka võtad vaevaks ja pildistad oma sööki, mitte ei „unusta“, siis sellega oledki teinud teadliku valiku.

Kokkuvõtteks, teine nädal oli täis väljakutseid. Ilmselt vajan veel natuke aega, et harjuda teadlikumaid valikuid tegema.

Teadlikke porgandeid!

Rainer, Triin ja Merike

 

Kas Sina oled midagi kuulnud Louise L. Hay’st?

Merike Kütt ja Louise L. Hay kohtumine

Kas oled lugenud mõnda tema raamatut?

Mida hakkasid peale nende teadmistega?

Kas võtsid lihtsalt teadmiseks või rakendasid ellu?

Kas on midagi, mis on Sinu elus muutunud?

 

Iga õpetaja, raamat, film või koolitus tuleb Sinu ellu täpselt õigel ajal.

Vahel mõni asi ilmutab end lihtsalt selleks, et Sa saaksid sellest teada ja teinekord kutsub see Sind tegutsema kohe!

Minu ellu tulid Louise L. Hay õpetused üle kümne aasta tagasi ning muutsid minu elu.

Louise’i õpetused aitasid mul sõbraks saada iseenda ja oma kehaga ning hakata ennast tõeliselt armastama. Need õpetused aitasid mul toime tulla raskemate olukordade ja inimsuhetega, leida tee oma kutsumuseni ning üle saada leinast – seeläbi on minu maailm muutunud paremaks paigaks.

Täna tagasi vaadates näen, et asjad hakkasid palju kiiremini minu elus liikuma ja muutuma, kui olin peale viit aastat üksinda toimetamist leidnud enda kõrvale mõtte- ja teekaaslaseid.

Koos on palju lihtsam!

Kui Sul on keegi, kellega jagada oma mõtteid, tundeid, edusamme … läbikukkumisi …. Et on keegi, kes võtab raskel hetkel käest kinni ja ütleb, et nüüd lähme edasi!

See siiras tänutunne ja armastus minu südames kutsub kõike seda, mida ise olen saanud ja kogenud jagama ka Sinuga.

 

Ma saan olla Sulle ukse avajaks, üle läve juhatajaks, teekaaslaseks, olla Louise‚i käepikendus. See on suurim tänu, mida mina saan oma parima õpetaja heaks teha!

Tea, et Sa ei ole üksi oma teel!

 

Minu ja Louise L. Hay õpetustega on võimalik tutvuda juba sel nädalavahetusel Tartus.

Kutsun Sind kahepäevasele intensiivkursusele “Sisemise jõu avamine”.

Tegemist on kursusega, kus tegeleme süvitsi iseendaga. Selleks, et mina saaksin piisavalt palju tähelepanu pühendada igale osalejale, on jäänud veel vaid mõned vabad kohad.

http://www.paremelu.ee/kahepaevane-intensiivkursus-sisemise-jou-avamine-tartus-25-26-mai-2013/

 

Kui Sul on mõtteid ja kogemusi, mida soovid minuga jagada, siis kirjuta mulle: merike@paremelu.ee

 

Hoolivusega

Merike

 

 

Tere, head sõbrad! 

Päike paitab põski ja suvetunne poeb vaikselt hinge.

Olemine muutub kergemaks ja helgemaks:)

Esimene nädal uute liikmetega on kenasti möödunud ja sellest, kuidas läinud on, näeb juba videost:

Raineri kommentaar 14. nädala kokkuvõtteks:

Selle nädala kordamisülesanne oli minu jaoks lihtne. Öelda endale, et ma endaga sõber olen, ei ole keeruline – kuigi vahel ei tundu ma iseendale kõige ausam seejuures. Aga harjumuseks endale iga päev nii öelda on see siiski saanud.

Mitmekesine toitumine aga on mul ka kuidagi tugevaks harjumuseks saanud. Reeglina tuleb mulle alati meelde, et see on asi, mille üle peab enne toiduvaliku tegemist mõtlema.

Merikese kommentaar 14. nädala kokkuvõtteks:

Siiralt hea meel on tõdeda, et algul keerulisena tundunud soovitus “olen oma kehaga sõber” osutus kergemaks, kui naised arvasid. Esimene samm on ikka positiivne mõtlemine.

ÜLESANNE:

Kõigile on üks ülesanne: teha oma elus, toitumises ja mõtlemises teadlik valik. Kui anda iseendale aru, mida me mõtleme ja sööme ning miks on oluline liikuda, siis me teemegi teadliku valiku uue elustiili suunas – üks samm korraga.

NIPP:

Kui vahel ei tule teadliku valiku tegemine välja, siis tea, et ka sellest “valest” teadlikust valikust on kasu, kui sellest õppida ja teha enda jaoks järeldused.

Triinu kommentaar 14. nädala kokkuvõtteks:

Natuke kahtlustasingi, et eelmise nädala ülesanne võib osalejatele raske olla. Meie, eestlased, oleme harjunud sööma tavapärast Eesti toitu – kartul ja kaste. Kuid mul on äärmiselt hea meel, et kõik osalejad püüdsid ja enam-vähem neil siiski ka õnnestus mitmekesiselt toituda.

ÜLESANNE:

Uue nädala ülesanne on meie blogi jälgijatele ka juba tuttav – süüa 5 korda päevas. Kas mäletate milleks see oluline oli? Kui ei, siis loe kuuenda nädala blogist


NIPP:

Viis korda päevas söömise juures meenuta ka eelmise korra ülesannet – toituda mitmekesiselt

Karise kommentaar 14. nädala kokkuvõtteks:

Kuidas minu esimene nädal läks? Kui ma nädala alguses arvasin, et mitmekesiselt toituda on lihtsam kui oma kehaga sõbraks saada, siis reaalsus oli täpselt vastupidine.

Kokkuvõttes, oma kehaga sõbraks saada oli päris lihtne. Tegelikult ma juba olin oma kehaga enne sõber, aga ma ei teadvustanud seda endale. Olen ju kaotanud 65 kg. Viimati kaalusin ma nii vähe umbes 10 aastat tagasi. Peeglist ma enam pea norus mööda ei kõnni. Poes leiavad tee ostukorvi järjest värvilisemad riided – järelikult pean ju oma kehaga sõber olema.

Mitmekesise toitumisega olid aga natuke kesisemad lood. Nädala lõpus avastasin endalegi ootamatult, et hommikusöögiks kujunes eranditult iga päev 1-2 tassi kohvi ja 2 võileiba. Tavaliselt olen hommikuti liiga väsinud ja näljane, et jõuaks putru teha ja väga tihti on meil ka piim otsas. Ühesõnaga võileibu vorpida on lihtsam. Ja vabandusi leida ka

Mul on harjumus korraga teha süüa suur kogus ja siis seda süüa nii lõuna- kui õhtusöögiks. Sel nädalal üritasin jälgida, et iga toidukord oleks isemoodi. Ja mul tuli see välja. Samuti oli menüüs rohkelt köögivilju.

Sel nädalal hakkas taas mu kaalunumber alanema. Kadunud on 2 kg! Järelikult midagi ma õigesti teen

Merike J. kommentaar 14. nädala kokkuvõtteks:

Möödunud nädal oli minu jaoks huvitav ja uuenduslik. Ma püüdsin igal võimalikul momendil endale öelda, et ma olen oma kehaga sõber. Seda oli tegelikult päris lihtne ja usutav öelda, sest ma siiralt püüdsingi olla oma kehaga sõber ja see õnnestus. Ma olen oma kehaga nüüdseks sõber.

Kui ma algul arvasin, et toituda mitmekesiselt on lihtsam kui saada oma kehaga sõbraks, siis nüüdseks pean tunnistama, et see pole nii. Ma üritasin tuua oma menüüsse kala ja kaunvilju ning jälgida, et toiduained vahelduksid päevade lõikes. No ega ikka ei olnudki nii lihtne. Kala sain ma menüüsse ühe korra nädalas ja kaunvilju vist kaks korda aga muus osas ma eriti ei osanudki midagi teha. Smuutit püüdsin teha puuviljadest ja marjadest väikese erinevusega päevade lõikes aga see ei olnud kahjuks just eriti mitmekesine. Hommikusöökidega tekkis ka raskusi, sõin täistera kaerahelbeputru ja tatraputru ja omletti. Siis tulid sekka võileivad ja mõistus sai otsa. Ühesõnaga, selleks et saaks ikka iga päev vajaliku koguse kõiki toiduainegruppide esindajaid menüüsse – on ikka tarkust juurde vaja, sest muidu on ikka ühed ja samad toidud.

Loodan, et tasapisi saan ma ka selle mitmekesise menüü koostamisega endale ja oma perele ka hakkama ja saan koos perega sellest rõõmu tunda.

Mul on väga hea meel, et olen saanud oma kehaga sõbraks.

NB! Palun anna teada, kui seda programmi ka ise järgid ja oled tulemusi saavutanud.

Kirjuta: merike@paremelu.ee

Porgand tasku!

Rainer, Triin ja Merike

Tere head sõbrad! 

On olemas miljoneid võimalusi, kuidas kehakaalu kaotada. Raineri projekt

“Parem Porgand Taskus” on nendest üks lihtsamaid.

Kolm kuud on Raineri projektist möödunud ja selle ajaga on Rainer kaotanud 11,3 kilo.

Kuidas on läinud aga Sinul, kallis blogi jälgija või järgija?

Kas mõistad kahe sõna vahet?

Me oleme tänulikud kõigile neile, kes meie blogi jälgivad ning Raineri tegemistele kaasa elavad. Ja veel suuremat rõõmu valmistavad meile blogipostituste järgijad, kes kõik antud nõuanded enda kasuks tööle panevad ja sammhaaval oma uue elustiili poole liiguvad.

Kas oled meie blogi jälgija või järgija? Miks seda küsime?

Lihtsalt sellepärast, et me usume, et kui sellel blogil on ka tõelisi järgijaid, peaks olema nende seas inimesi, kes on suutnud neist soovitustest lähtuvalt ka oma elustiili muuta.

Projekt “Parem Porgand Taskus” sai ellu kutsutud selleks, et aidata heal sõbral Raineril oma elustiili muuta. Meie iganädalased blogipostitused ja nõuanded on tegelikult universaalsed ning nende pühendunud järgmisel võivad tuua tulemusi igaühele.

Anna meile oma kogemustest teada!

Aita leevendada meie põlevat uudishimu ja kirjuta meile avalikult, kas blogi kommentaaridesse või personaalselt merike@paremelu.ee.

Selle nädala videost leiate ka üllatuse. Raineri projekt on meie juurde toonud kaks uut entusiastlikku naist, kes sellest inspireerituna soovivad ka oma elustiili muuta.

Kes on meie uued entusiastid, vaata videost!

Raineri kommentaar 13. nädala kokkuvõtteks:

Nagu juba mainitud, siis on liitunud meiega veel kaks tervisliku toitumise vastu huvi tundvat naist. Seda eelkõige sellepärast, et teie head lugejad ja teie sõbrad ning teie sõprade sõbrad saaksid aru, et tervisliku eluviisi omandamine on lihtne ja jõukohane meile kõigile, mitte ainult minule.

Mina kavatsen nendega kõik õppetükid hoolsasti kaasa teha. Mida ma aga seni õppinud olen? Lisaks kõigele sellele, mida te saate juba blogist vaadata-lugeda olen ma enda kohta õppinud veel ühte ja teist.

Eelkõige olen ma õppinud, et vale toitumine ja liigsöömine on olnud ja on natuke ka praegu tegevus, millega ma topin kinni hoopis teisi probleeme. Seepärast, et ma neid kinni topin, need probleemid kahjuks ei lahene, vaid saan juurde ühe täiendava probleemi, milleks on liigne kehakaal. On ju lihtne ja arusaadav?

Kõrvaltvaatajana olen tähele pannud, et ma ei ole ainuke inimene, kes toidu abil ühte probleemi lahendab või edasi lükkab. Lisaks toidule sobivad probleemide kinni toppimiseks/edasi lükkamiseks suurepäraselt ka alkohol, suitsetamine, liigne treening, töö- narkomaania ja veel palju asju, milledest mõned mõistlikus koguses on täitsa vajalikud. Mida tegelikult peaks tegema? Tegelikult peaks lahendama reaalseid probleeme. Ja ausalt öeldes olen ma nüüd probleemide hulka oma elus vähendanud, mis omakorda on aidanud kaasa ka tervislikule toitumisele.

Merikese kommentaar 13. nädala kokkuvõtteks

Mulle meeldib Raineri suhtumine. Isegi siis kui ta kukub ja koperdab, läheb ta ikka edasi. Tal on siht seatud ja ta on teinud oma teadliku valiku muuta oma elustiili. Pole ju mõtet enda vastu kuri olla ja end materdada, kui oled mingisuguseid emotsioone toiduga kinni toppinud. Tõeline sõber on olemas ka siis, kui oled käpuli maas – see sõber oledki Sina ise.

Kuna kordamine on tarkuse ema, siis me tuletame uutele liitujatele meelde Raineri esimesi samme ja jätkame siinkohal juba ühe mehe ja kahe naise uue elustiili loomisega.

ÜLESANNE

Esimene oluline samm uue elustiili loomisel on leppida iseendaga ja saada endaga tõeliselt sõbraks. Jaatus, mida endale pidevalt nii mõttes kui kõva häälega lausuda, on: “Ma olen oma kehaga sõber!” või “Ma olen valmis oma kehaga sõbraks saama!”. Vali, kumb jaatus Sulle alustuseks omasem tundub ja tee see tõeliselt enda omaks.

Kõige olulisem on teha valik – kas jätkata vana eluviisi või seda sammhaaval muutma hakata. Kui oled oma valiku teinud, siis sellele järgneb Sinu kindel otsus seda ka tõeliselt teha. Sellest tulenevalt paned paika oma eesmärgi ja hakkad sammhaaval selle suunas liikuma. Hea eesmärk on mõõdetav, selleks võib olla nii kaalunumber, rõiva suurus, hea enesetunne või parem tervis.

NIPP

Raineri jaoks on eriti hea alustada justkui algusest peale. Kogu võlu peitub lihtsates asjades. Parima tulemuse saabki õigete asjade järjepideval järgimisel piisava aja kestel. Uued harjumused kujunevad ajas ja neid on vaja toita iga päev, kuni ühe hetkel saavadki need Sinu igapäevaks ja uueks harjumuspäraseks elustiiliks. Naistega alustame esimest ringi, Raineriga juba teist. Võtame samad teemad uuesti ette. Jah, need on küll samad, Rainer aga juba uus. Nii on võimalik minna samades teemades järjest enam süvitsi, et see kasvaks talle “pealuu sisse” : )

Triinu kommentaar 13. nädala kokkuvõtteks:

Mina teen seekord lühidalt. Tüdrukud on juba hakanud tänu Raineri eeskujule toidupäevikut pidama. Muide, Karisel on juba tulemus näha – ta ütleb, kui ta ikka must-valgelt näeb, mida suhu paneb, siis paneb mõtlema küll. Ja juba on 1 kg kaalu langenud.

ÜLESANNE

Selle nädala ülesandeks, nii tüdrukutele kui ka Rainerile, on toituda mitmekesiselt. Eriti oluline on siinjuures pöörata tähelepanu erinevate puu- ja köögiviljade tarbimisele. Igal toidukorral midagi värsket!

NIPP

Leia puu- ja köögiviljadest endale kõige meelepärasemad. Oluline on nende tarbimine endale meeldivaks ja mõnusaks teha.

Merike Juusi lugu:

Olen läbi oma elu olnud nii sale kui ka ümar. Kuni 11-eluaastani olin ma sale tüdruk, kellel oli oma mittesöömise pärast juba lausa terviseprobleeme (minestasin tihti). Siis tuli järsku kuskilt 15-20 kilo kehakaalule juurde. 12-aastaselt oli kaal märkamatult 60 kiloni jõudnud. Aga siis hakkasin pikkust venitama ja nii see kehakaal kuidagi ei häirinud enam. Keskkooli lõpuks olin jälle sale neiu. Üliõpilasena hakkasin ma algul natuke kaalu juurde koguma aga rahvatants andis omajagu koormust ja ma sain tagasi oma tavakaalu sellel ajal.

1996. aasta kevadel kaalusin ma 62 kilo ja siit algas minu kehakaalu tõus koos laste sünniga ning muude eluprobleemide tõttu. 2010. sügiseks kaalusin ma juba 110 kilo. Käisin endokrinoloogi juures ja sain peale uuringuid teada, et mingit haiguslikku põhjust pole. Siis võtsin end kokku hakkasin rohkem liikuma ja toituma regulaarselt. Suutsin kolme kuuga 10 kilo kaalu langetada. Mõned kilod sellest tulid tagasi, kui unustasin oma uue elustiili.

2012. kevadel käisin ma Merikese ja Triinu koolitusel „Kaalust vabaks” ja Triinu mitmel toitumisalasel koolitusel. Selle saadud tarkuse najal suutsin ma oma kehakaalu jälle mõned kilod langetada, aga ….

Nüüd olen ma otsustanud, et enam ei muutu ma peres üksinda, vaid tahan ka kogu oma pere elustiili suunata teadlikumaks ja tervislikumaks. Arvan, et kellelegi ei tee paha teadlik ja tervislik elustiil. Üksinda peres seda teha ei ole seni mul õnnestunud. Olen seda kõike seni muidugi üritanud ka tahtejõuga aga seekord tahan ma kuulata oma keha ja temaga sõber olla.

Minu eesmärk ei ole kindel kaalunumber, vaid see et ma suudan oma elustiili muuta teadliku-maks ja tervislikumaks jäädavalt.

Karis Meisteri lugu:

Ei saaks öelda, et oleksin terve lapsepõlve paks laps olnud. Põhikoolis tegelesin intensiivselt võrkpallitrenniga ja olin igati normaalne, rõõmus laps.

Keskkoolis asi aga muutus. Suur vaimne pinge ja vähene liikumine hakkasid tasapisi kaalu tõstma. Kehalise kasvatuse tunnis normide täitmised said mulle nii vastikuks, et koolivälisel ajal enam spordiga tegeleda ei tahtnud. Tegelesin paljude muude asjadega (ÕOV, hoolekogu, segakoor jne), et tegelikult ei jäänudki spordiks aega. Prioriteetide küsimus. Ma ei toitunud teadlikult, sest keegi polnud mulle tervisliku toitumise alustalasid tutvustanud. Keskkoolis proovisin Herbalife kuuri. Ei olnud just kõige arukam otsus: tulemuseks miinus 7 kg ja pluss 15 kg.

Hiljem liitusin Kaalujälgijatega, kus õppisin tasakaalustatult ja tervislikult toituma. Olen Kaalujälgijatega mitmeid kordi liitunud. Suurim saavutus oli poole aastaga kaotada 30 kg. Teiste toetus ja iganädalane „aruandlus“ olid minu jaoks väga tähtsad. Ma olin nagu kaalualandamise missioonil. Kindel siht silme ees ja tulemused olgu olla, saagu mis saab. Aga selline mõtlemine viis selleni, et kohe kui Kaalujälgijatest lahkusin ja jälle n.ö tavalise elu juurde pöördusin, tulid kilod kolinal tagasi. Ma ei olnud lõplikult oma vanadest harjumustest lahti saanud.

Keskkaalust raskekaalu

Gümnaasiumi lõpus olin veidike ülekaaluline. Kaal hakkas kiiresti kasvama ülikooli aastatel. Käisin küll üsna tihti vesiaeroobikas aga toitumine oli väga ebaregulaarne: sõin mis meeldis ja siis kui aega oli. Kahjuks meeldisid saiakesed, poest ostetud poolfabrikaadid ja magus. Õppiv aju vajas ju magusat! Üldiselt oli väga lihtne oma elustiilile vabandusi leida aga kannatajaks olin mina ise. Ülikooli lõpupildilt vaatab mulle vastu rõõmus ja rõõsa 140 kilone neiu.

Šokeeriv number 175!

Kõigele vaatamata olen olnud üsna terve. Ülekaalust põhjustatud vaegused nagu kõrge vererõhk ja diabeet mind õnneks ei kimbutanud, kuigi ohumärke oli. Oli küll raske viiendale korrusele kõndida, higistasin kõvasti ja riided ei läinud selga. Aga lihtsam oli neid fakte ignoreerida.

Sel päeval kui mu kodukaal, mille maksimumpiir inimesi „teenindada“ oli 150kg, vilgutas mulle Lo, otsustasin midagi ette võtta. Ma ei teadnud oma päris kaalu aga otsustasin kiirelt tegutseda. Tegin trenni ja pühkisin oma vanad Kaalujälgijate vihikud tolmust puhtaks ja tegutsesin nende õpetustele vastavalt. Aga juba siis oli mu kaal päris palju üle 150 ja kui palju ma ka ei pingutanud, oma kaalul ma tookord 149 või 150 ei näinudki. Enne tuli peale masendus ja käegalöömine.

Siis hakkasin kõike oma kaaluga seonduvat lihtsalt eirama. Pärast pikki aastaid, kui olin arvanud, et kaal mu tervisele ei mõju, ilmnes probleem: ma ei jäänud rasedaks. Pärast mitmeid uuringuid tõdes minu arst, et ainuke probleem on minu kaal. Naistearsti kabinetis oli võimas kaal, kus sain teada oma numbri – 175kg. See šokeeris. Kas tõesti võib üks inimene nii palju kaaluda? Ja see inimene olen mina!? Istusime arstiga maha ja ta soovitas ette võtta radikaalne samm: maovähendamise operatsioon. Võtsin otsustamiseks päris pikalt aega. Tegin väga põhjaliku uurimustöö, rääkisin operatsioonil käinud inimestega. Ja kuigi see otsus ei tulnud väga kergelt, otsustasin minna.

Uus elu

20.11.2011 oli operatsioonipäev. Taastumine oli raske (nädal aega palavik) aga sealt edasi on elu läinud ainult paremaks. Neli kuud peale operatsiooni jäin lapseootele. Hiljem sain toreda uudise – ootan kaksikuid! Kui operatsioonist oli möödas 11 kuud, oli kaalu kadunud 65 kg ja ilmavalgust nägid kaksikud. Kõik vaev ja valu olid ennast ära tasunud.

Paljud võivad nüüd mõelda, et miks ma Triinu ja Merikese poole pöördusin? Elu peaks olema nagu lill, onju!? Põhjus on selles, et minu keha on tasakaalust väljas. Kui tavaliselt peale maovähendamise operatsiooni peab iga suutäis olema täisväärtuslik ja organismile kasu tooma, lisaks tuleks vajadusel võtta vitamiine. Siis minul kaasnes rasedusega väga tugev oksendamine, mis kestis peaaegu kogu raseduse aja. Ma ei saanud võtta vitamiine, ega süüa liha. Oli nädalaid kus toitusin vaid hernestest ja maasikatest. Kui lapsed sündisid, keskendusin 100% nende kasvatamisele ja ennast jätsin tahaplaanile. Tegin hiljuti vereanalüüsi ja tulemuseks oli raua, D-vitamiini ning B12 defitsiit. Sellest tulenevalt olen väsinud, näost kahvatu, esineb pearinglust ja keskendumishäireid.

Tahaksin oma keha saada tasakaalu õige toitumise ja mõtteviisiga ning loodan selles osa Triinu ja Merikese abile. Lisaks on kaalulangus peatunud. Soovin veel vabaneda ca 20 kilost. Plaanime 2014 aasta mais pulmi ja tore oleks selleks ajaks ilus välja näha

Porgandid taskusse!

Rainer, Triin ja Merike

Tere, head sõbrad! 

Palju õnne, Aldo Raudver! Sina võitsid Ränduri pubi 20 eurose baarikrediidi!

Seekordses videos puistab Rainer südant –

miskit on läinud viltu, kuid kas ta leiab õige teeotsa taas üles?

Raineri kommentaar 11. nädala kokkuvõtteks:

Ma räägin tõtt kui ütlen, et olen viimaste kuude jooksul avastanud lihtsa elu Püha Graali. Ühel hetkel aga läks see graal kaduma, ehk ilm minu peas läks pilviseks. Täpsemalt, tasakaal on miskipärast käest libisenud ja selle taasleidmine ei olegi nii lihtne kui algul arvata võis.  See tasakaal, mis vahepeal tänu enesearmastusele õitsele puhkes, kadus koos pingelise elutempoga, mis mind nii mõnelgi juhul rapsima sundis ja mis omakorda viis ära tähelepanu kõigilt tegevustelt, mitte ainult söömiselt. Kogu selle rapsimise ja rabelemise keskel suutsin kaotada iseenda, ise seda märkamata. See omakorda viis osaliselt tagasi ka vanade harjumusteni toitumise ja elustiili osas, sest kogu teadlikkus ja tunnetus olid ühel hetkel kadunud.

Mis tähendab aga selginemistega – seda, et olen jälle leidnud tee tagasi iseenda juurde ja seda eelkõige seeläbi, et mu tegevused ja sealhulgas söömine on taaskord teadlikud ja lähtuvad eelkõige minu enda huvidest. Olin vahepeal oma sõbra ehk oma keha ära unustanud ja unustanud ka selle sõpruse. Sõpruse aga saab taastada vaid suheldes ja nüüd ma siis räägingi jälle endale ja enda kehale, kuidas me omavahel sõbrad oleme ja kõik laheneb taaskord justkui iseenesest.

Merikese kommentaar 11. nädala kokkuvõtteks:

Ausus on ilus ja seda igas mõttes. Raineri aus ülestunnistus kõlab nii tuttavalt, sest me kõik oleme inimesed ja kaotame oma tasakaalu ning teadlikkuse just siis, kui „elu vahele tuleb“. Miks? Põhjus on väga lihtne, sest kõik tegevused ja teised inimesed muutuvad tähtsamaks, kui inimene ise ja enda jaoks ei jäägi aega. Kui enda jaoks aega ei jää, siis tahes või tahtmata muutub inimene närvilisemaks ja rahulolematuks iseendaga ja ka end ümbritsevaga. Seejärel tekib tahtmine end „premeerida“ millegi heaga ja selleks on reeglina ikka midagi magusat ning tekibki surnud ring: mured ja probleemid „topitakse“ toiduga kinni ja seejärel kasvab rahulolematus iseendaga veelgi. See on koht, kuhu tuleb panna STOPP ja teha uus valik – uus otsus ja alustada uuesti. Muutustega tuleb kohaneda ja tegeleda tuleb ka takistustega, mis paratamatult meie teele satuvad. Takistused on kõige paremad „õpetajad“ ja aitavad näha asju uue nurga alt. Seega, kui me kogeme takistusi oma teel, siis näeme ka uusi ja suurepäraseid lahendusi. Kui on olemas probleem, siis on olemas ka lahendus. Raineril on lahendus olemas ja selleks on jätkuvalt „teadlik valik“ kõiges, mida ta teeb!

ÜLESANNE

Raineri ülesanne on panna STOPP sellele, mis ei toimi ja hakata jälle teadlikult tegema oma otsuseid ja valikuid. Alati on võimalus alustada uuesti ja seda Rainer ka teeb, sest tal on endiselt olemas soov muuta oma elustiili.

NIPP

Kui Sa tunned, et „elu tuleb vahele“ siis peatu hetkeks ja mõtle, kus on Sinu fookus ja mida saad enda heaks teha, et kiirelt oma õigele rajale tagasi saada. Mitte keegi peale Sinu enda ei saa seda teha – ainult Sina ise teed valikuid oma elus, seega usalda ennast ja liigu kindlalt oma eesmärgi suunas. Takistused on kõigest illusioonid, sest neid ei ole ju olemas – takistused on ainult inimeste enda peas.

Triinu kommentaar 11. nädala kokkuvõtteks:

See nädal tõestab kenasti, kui oluline on elustiili muutmise ja kaalulangetamise puhul tähelepanu pöörata kõigile kolmele olulisele aspektile – toitumisele, liikumisele ja loomulikult mõtlemisele. Niipea, kui üks nendest kolmest hakkab tasakaalu kaotama, siis kohe tõmbab ta ka teised kaasa. Ehk siis Raineri puhul juhtus see, et teadlikkus hakkas kaduma, tulemuseks vanad harjumused toitumises ning tahaplaanile jäi ka trenn.

ÜLESANNE:

Tean, kui oluline on tasakaal jälle paika saada. Seepärast ei kiirusta ma Rainerile uut ülesannet andma, vaid jätan ta hoopis kordama varem õpitut. Eks ju nii on, et iga uus harjumus omandatakse minimaalselt kuu ajaga ja kui vahepeal on „elu vahele tulnud“, et see harjumus pole omandatud, siis tuleb seda korrata

Edu sulle, Rainer!

Järgmisel nädalal siis 1. mai puhul midagi põnevat – toimetame teieni “Saatevigade” erisaate. Töörahva püha puhul tuleb ju ometigi puhata

Ilusat kevadist porgandit taskusse!

Rainer, Merike ja Triin