Parem Porgand Taskus – 14. nädal

Tere head sõbrad! 

On olemas miljoneid võimalusi, kuidas kehakaalu kaotada. Raineri projekt

“Parem Porgand Taskus” on nendest üks lihtsamaid.

Kolm kuud on Raineri projektist möödunud ja selle ajaga on Rainer kaotanud 11,3 kilo.

Kuidas on läinud aga Sinul, kallis blogi jälgija või järgija?

Kas mõistad kahe sõna vahet?

Me oleme tänulikud kõigile neile, kes meie blogi jälgivad ning Raineri tegemistele kaasa elavad. Ja veel suuremat rõõmu valmistavad meile blogipostituste järgijad, kes kõik antud nõuanded enda kasuks tööle panevad ja sammhaaval oma uue elustiili poole liiguvad.

Kas oled meie blogi jälgija või järgija? Miks seda küsime?

Lihtsalt sellepärast, et me usume, et kui sellel blogil on ka tõelisi järgijaid, peaks olema nende seas inimesi, kes on suutnud neist soovitustest lähtuvalt ka oma elustiili muuta.

Projekt “Parem Porgand Taskus” sai ellu kutsutud selleks, et aidata heal sõbral Raineril oma elustiili muuta. Meie iganädalased blogipostitused ja nõuanded on tegelikult universaalsed ning nende pühendunud järgmisel võivad tuua tulemusi igaühele.

Anna meile oma kogemustest teada!

Aita leevendada meie põlevat uudishimu ja kirjuta meile avalikult, kas blogi kommentaaridesse või personaalselt merike@paremelu.ee.

Selle nädala videost leiate ka üllatuse. Raineri projekt on meie juurde toonud kaks uut entusiastlikku naist, kes sellest inspireerituna soovivad ka oma elustiili muuta.

Kes on meie uued entusiastid, vaata videost!

Raineri kommentaar 13. nädala kokkuvõtteks:

Nagu juba mainitud, siis on liitunud meiega veel kaks tervisliku toitumise vastu huvi tundvat naist. Seda eelkõige sellepärast, et teie head lugejad ja teie sõbrad ning teie sõprade sõbrad saaksid aru, et tervisliku eluviisi omandamine on lihtne ja jõukohane meile kõigile, mitte ainult minule.

Mina kavatsen nendega kõik õppetükid hoolsasti kaasa teha. Mida ma aga seni õppinud olen? Lisaks kõigele sellele, mida te saate juba blogist vaadata-lugeda olen ma enda kohta õppinud veel ühte ja teist.

Eelkõige olen ma õppinud, et vale toitumine ja liigsöömine on olnud ja on natuke ka praegu tegevus, millega ma topin kinni hoopis teisi probleeme. Seepärast, et ma neid kinni topin, need probleemid kahjuks ei lahene, vaid saan juurde ühe täiendava probleemi, milleks on liigne kehakaal. On ju lihtne ja arusaadav?

Kõrvaltvaatajana olen tähele pannud, et ma ei ole ainuke inimene, kes toidu abil ühte probleemi lahendab või edasi lükkab. Lisaks toidule sobivad probleemide kinni toppimiseks/edasi lükkamiseks suurepäraselt ka alkohol, suitsetamine, liigne treening, töö- narkomaania ja veel palju asju, milledest mõned mõistlikus koguses on täitsa vajalikud. Mida tegelikult peaks tegema? Tegelikult peaks lahendama reaalseid probleeme. Ja ausalt öeldes olen ma nüüd probleemide hulka oma elus vähendanud, mis omakorda on aidanud kaasa ka tervislikule toitumisele.

Merikese kommentaar 13. nädala kokkuvõtteks

Mulle meeldib Raineri suhtumine. Isegi siis kui ta kukub ja koperdab, läheb ta ikka edasi. Tal on siht seatud ja ta on teinud oma teadliku valiku muuta oma elustiili. Pole ju mõtet enda vastu kuri olla ja end materdada, kui oled mingisuguseid emotsioone toiduga kinni toppinud. Tõeline sõber on olemas ka siis, kui oled käpuli maas – see sõber oledki Sina ise.

Kuna kordamine on tarkuse ema, siis me tuletame uutele liitujatele meelde Raineri esimesi samme ja jätkame siinkohal juba ühe mehe ja kahe naise uue elustiili loomisega.

ÜLESANNE

Esimene oluline samm uue elustiili loomisel on leppida iseendaga ja saada endaga tõeliselt sõbraks. Jaatus, mida endale pidevalt nii mõttes kui kõva häälega lausuda, on: “Ma olen oma kehaga sõber!” või “Ma olen valmis oma kehaga sõbraks saama!”. Vali, kumb jaatus Sulle alustuseks omasem tundub ja tee see tõeliselt enda omaks.

Kõige olulisem on teha valik – kas jätkata vana eluviisi või seda sammhaaval muutma hakata. Kui oled oma valiku teinud, siis sellele järgneb Sinu kindel otsus seda ka tõeliselt teha. Sellest tulenevalt paned paika oma eesmärgi ja hakkad sammhaaval selle suunas liikuma. Hea eesmärk on mõõdetav, selleks võib olla nii kaalunumber, rõiva suurus, hea enesetunne või parem tervis.

NIPP

Raineri jaoks on eriti hea alustada justkui algusest peale. Kogu võlu peitub lihtsates asjades. Parima tulemuse saabki õigete asjade järjepideval järgimisel piisava aja kestel. Uued harjumused kujunevad ajas ja neid on vaja toita iga päev, kuni ühe hetkel saavadki need Sinu igapäevaks ja uueks harjumuspäraseks elustiiliks. Naistega alustame esimest ringi, Raineriga juba teist. Võtame samad teemad uuesti ette. Jah, need on küll samad, Rainer aga juba uus. Nii on võimalik minna samades teemades järjest enam süvitsi, et see kasvaks talle “pealuu sisse” : )

Triinu kommentaar 13. nädala kokkuvõtteks:

Mina teen seekord lühidalt. Tüdrukud on juba hakanud tänu Raineri eeskujule toidupäevikut pidama. Muide, Karisel on juba tulemus näha – ta ütleb, kui ta ikka must-valgelt näeb, mida suhu paneb, siis paneb mõtlema küll. Ja juba on 1 kg kaalu langenud.

ÜLESANNE

Selle nädala ülesandeks, nii tüdrukutele kui ka Rainerile, on toituda mitmekesiselt. Eriti oluline on siinjuures pöörata tähelepanu erinevate puu- ja köögiviljade tarbimisele. Igal toidukorral midagi värsket!

NIPP

Leia puu- ja köögiviljadest endale kõige meelepärasemad. Oluline on nende tarbimine endale meeldivaks ja mõnusaks teha.

Merike Juusi lugu:

Olen läbi oma elu olnud nii sale kui ka ümar. Kuni 11-eluaastani olin ma sale tüdruk, kellel oli oma mittesöömise pärast juba lausa terviseprobleeme (minestasin tihti). Siis tuli järsku kuskilt 15-20 kilo kehakaalule juurde. 12-aastaselt oli kaal märkamatult 60 kiloni jõudnud. Aga siis hakkasin pikkust venitama ja nii see kehakaal kuidagi ei häirinud enam. Keskkooli lõpuks olin jälle sale neiu. Üliõpilasena hakkasin ma algul natuke kaalu juurde koguma aga rahvatants andis omajagu koormust ja ma sain tagasi oma tavakaalu sellel ajal.

1996. aasta kevadel kaalusin ma 62 kilo ja siit algas minu kehakaalu tõus koos laste sünniga ning muude eluprobleemide tõttu. 2010. sügiseks kaalusin ma juba 110 kilo. Käisin endokrinoloogi juures ja sain peale uuringuid teada, et mingit haiguslikku põhjust pole. Siis võtsin end kokku hakkasin rohkem liikuma ja toituma regulaarselt. Suutsin kolme kuuga 10 kilo kaalu langetada. Mõned kilod sellest tulid tagasi, kui unustasin oma uue elustiili.

2012. kevadel käisin ma Merikese ja Triinu koolitusel „Kaalust vabaks” ja Triinu mitmel toitumisalasel koolitusel. Selle saadud tarkuse najal suutsin ma oma kehakaalu jälle mõned kilod langetada, aga ….

Nüüd olen ma otsustanud, et enam ei muutu ma peres üksinda, vaid tahan ka kogu oma pere elustiili suunata teadlikumaks ja tervislikumaks. Arvan, et kellelegi ei tee paha teadlik ja tervislik elustiil. Üksinda peres seda teha ei ole seni mul õnnestunud. Olen seda kõike seni muidugi üritanud ka tahtejõuga aga seekord tahan ma kuulata oma keha ja temaga sõber olla.

Minu eesmärk ei ole kindel kaalunumber, vaid see et ma suudan oma elustiili muuta teadliku-maks ja tervislikumaks jäädavalt.

Karis Meisteri lugu:

Ei saaks öelda, et oleksin terve lapsepõlve paks laps olnud. Põhikoolis tegelesin intensiivselt võrkpallitrenniga ja olin igati normaalne, rõõmus laps.

Keskkoolis asi aga muutus. Suur vaimne pinge ja vähene liikumine hakkasid tasapisi kaalu tõstma. Kehalise kasvatuse tunnis normide täitmised said mulle nii vastikuks, et koolivälisel ajal enam spordiga tegeleda ei tahtnud. Tegelesin paljude muude asjadega (ÕOV, hoolekogu, segakoor jne), et tegelikult ei jäänudki spordiks aega. Prioriteetide küsimus. Ma ei toitunud teadlikult, sest keegi polnud mulle tervisliku toitumise alustalasid tutvustanud. Keskkoolis proovisin Herbalife kuuri. Ei olnud just kõige arukam otsus: tulemuseks miinus 7 kg ja pluss 15 kg.

Hiljem liitusin Kaalujälgijatega, kus õppisin tasakaalustatult ja tervislikult toituma. Olen Kaalujälgijatega mitmeid kordi liitunud. Suurim saavutus oli poole aastaga kaotada 30 kg. Teiste toetus ja iganädalane „aruandlus“ olid minu jaoks väga tähtsad. Ma olin nagu kaalualandamise missioonil. Kindel siht silme ees ja tulemused olgu olla, saagu mis saab. Aga selline mõtlemine viis selleni, et kohe kui Kaalujälgijatest lahkusin ja jälle n.ö tavalise elu juurde pöördusin, tulid kilod kolinal tagasi. Ma ei olnud lõplikult oma vanadest harjumustest lahti saanud.

Keskkaalust raskekaalu

Gümnaasiumi lõpus olin veidike ülekaaluline. Kaal hakkas kiiresti kasvama ülikooli aastatel. Käisin küll üsna tihti vesiaeroobikas aga toitumine oli väga ebaregulaarne: sõin mis meeldis ja siis kui aega oli. Kahjuks meeldisid saiakesed, poest ostetud poolfabrikaadid ja magus. Õppiv aju vajas ju magusat! Üldiselt oli väga lihtne oma elustiilile vabandusi leida aga kannatajaks olin mina ise. Ülikooli lõpupildilt vaatab mulle vastu rõõmus ja rõõsa 140 kilone neiu.

Šokeeriv number 175!

Kõigele vaatamata olen olnud üsna terve. Ülekaalust põhjustatud vaegused nagu kõrge vererõhk ja diabeet mind õnneks ei kimbutanud, kuigi ohumärke oli. Oli küll raske viiendale korrusele kõndida, higistasin kõvasti ja riided ei läinud selga. Aga lihtsam oli neid fakte ignoreerida.

Sel päeval kui mu kodukaal, mille maksimumpiir inimesi „teenindada“ oli 150kg, vilgutas mulle Lo, otsustasin midagi ette võtta. Ma ei teadnud oma päris kaalu aga otsustasin kiirelt tegutseda. Tegin trenni ja pühkisin oma vanad Kaalujälgijate vihikud tolmust puhtaks ja tegutsesin nende õpetustele vastavalt. Aga juba siis oli mu kaal päris palju üle 150 ja kui palju ma ka ei pingutanud, oma kaalul ma tookord 149 või 150 ei näinudki. Enne tuli peale masendus ja käegalöömine.

Siis hakkasin kõike oma kaaluga seonduvat lihtsalt eirama. Pärast pikki aastaid, kui olin arvanud, et kaal mu tervisele ei mõju, ilmnes probleem: ma ei jäänud rasedaks. Pärast mitmeid uuringuid tõdes minu arst, et ainuke probleem on minu kaal. Naistearsti kabinetis oli võimas kaal, kus sain teada oma numbri – 175kg. See šokeeris. Kas tõesti võib üks inimene nii palju kaaluda? Ja see inimene olen mina!? Istusime arstiga maha ja ta soovitas ette võtta radikaalne samm: maovähendamise operatsioon. Võtsin otsustamiseks päris pikalt aega. Tegin väga põhjaliku uurimustöö, rääkisin operatsioonil käinud inimestega. Ja kuigi see otsus ei tulnud väga kergelt, otsustasin minna.

Uus elu

20.11.2011 oli operatsioonipäev. Taastumine oli raske (nädal aega palavik) aga sealt edasi on elu läinud ainult paremaks. Neli kuud peale operatsiooni jäin lapseootele. Hiljem sain toreda uudise – ootan kaksikuid! Kui operatsioonist oli möödas 11 kuud, oli kaalu kadunud 65 kg ja ilmavalgust nägid kaksikud. Kõik vaev ja valu olid ennast ära tasunud.

Paljud võivad nüüd mõelda, et miks ma Triinu ja Merikese poole pöördusin? Elu peaks olema nagu lill, onju!? Põhjus on selles, et minu keha on tasakaalust väljas. Kui tavaliselt peale maovähendamise operatsiooni peab iga suutäis olema täisväärtuslik ja organismile kasu tooma, lisaks tuleks vajadusel võtta vitamiine. Siis minul kaasnes rasedusega väga tugev oksendamine, mis kestis peaaegu kogu raseduse aja. Ma ei saanud võtta vitamiine, ega süüa liha. Oli nädalaid kus toitusin vaid hernestest ja maasikatest. Kui lapsed sündisid, keskendusin 100% nende kasvatamisele ja ennast jätsin tahaplaanile. Tegin hiljuti vereanalüüsi ja tulemuseks oli raua, D-vitamiini ning B12 defitsiit. Sellest tulenevalt olen väsinud, näost kahvatu, esineb pearinglust ja keskendumishäireid.

Tahaksin oma keha saada tasakaalu õige toitumise ja mõtteviisiga ning loodan selles osa Triinu ja Merikese abile. Lisaks on kaalulangus peatunud. Soovin veel vabaneda ca 20 kilost. Plaanime 2014 aasta mais pulmi ja tore oleks selleks ajaks ilus välja näha

Porgandid taskusse!

Rainer, Triin ja Merike

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Top