Parem Porgand Taskus – 18. nädal

Suviselt palavad tervitused kõigile!   


Eriti mõnus on tunnetada, kuidas kevadest on järsku suvi saanud ja päike toidab meid oma mõnusa energiaga.

Nädal on kulgenud huvitavalt ja keeruliselt, nagu tegijad ise seda väidavad.

Sel korral külastasime Tasku keskuse üritust „Suvised maitsed Taskus“. Videost saad näha, milliste eksootiliste hõrgutistega tegi tutvust Rainer ja kuidas meil salatite tutvustamisega läks. NB! Salatite retseptid leiad siit: http://goo.gl/5Vxef


Raineri kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Triin soovitas jälgida toidu kvaliteeti – selles osas tegin mõningaid järeleandmisi. Näiteks tegin möönduse hea pehme saia osas, mis laupäeval, kui matkamas sai käidud, maitses supi kõrval jumalikult.

Kuid laias plaanis olin siiski edukas. Ära viskasin näiteks ühe kapsapiruka ja poolfabrikaatkotletid, kuna esimese ampsu järel oli selge, et kvaliteet jätab soovida. Auväärse koha samas prügikastis leidis ka porgandisalat ja pool vrappi, mille mõlema puhul oli kvaliteedikontroll tootmistsehhis ilmselt ära jäänud.  

Eriti kvaliteetse poole pealt tooksin esile hummust ja väga hea maitsega värskeid minitomateid, mis koos näkileivaga maitsesid jumalikult.

Merikese soovitus oli: mõtle, mis on põhjus, miks käsi sirutub nö vale toidu järele, ehk mis on see miski. Sellele mõeldes jõudsin järgmise mõttekäiguni:

Õnn on elu nautimises. Aga elu muutub nauditavaks kui seal valitseb tasakaal.  Õiges koguses häid ja õigeid asju iga päev. Õiges koguses head ja kvaliteetset toitu. Õiges koguses tööd ja treeningut. Õiges koguses teisi inimesi ja iseenda arengut. Ja kindlasti ka und. Õnne ja tervisliku toitumise alus on asjade õige vahekord inimese elus, mis toob ka rahu hinge.

Ehk siis minu käsi sirutub vale toidu järele, kui elu läheb tasakaalust ära, kui tööd on liiga palju või und on liiga vähe.

Triinu kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Raineri ja tüdrukute nädala kokkuvõtet uurides tundub mulle, et osaliselt on ülesanne täidetud, aga osaliselt mitte. Tüdrukud näiteks suurendasid mõlemad värske toidu osakaalu, Rainer avastas hummuse ja tomatiga näkileivad. Kuid, mis kipub ikka veel olema, on oskamatus valida täisteratooteid ning leida poe- (kommid, küpsised, saiakesed) ja tavamagusa (isetehtud koogid nisujahust jmt) asemel uusi võimalusi.

Jah, kui selline maiustamine toimub harva, on teadlik (ma tunnen, et mu keha sellel hetkel vajabki nt šokolaadi) ja ma ei topi sellega oma emotsioone kinni, siis on kõik korras. Kui aga ma hakkan endale tooma magusasöömiseks vabandusi ning muudan väärtustamise sõnakõlksuks, siis on midagi korrast ära.

Minu soovitus on süüa magusat hea tundega, kuid ma tahan, et toimuks ka arusaamine, kui magusaga on liiale mindud.Kasuks tuleb, kui olla mõni aeg endaga rangem ning kvaliteedile mõelda ENNE toidu söömist.

ÜLESANNE:

Selle nädala ülesandega lähme kvaliteedi osas veelgi rohkem süvitsi. Ja alustame sellest, mis on lihtsam. Nimelt on ülesandeks süüa puu- ja köögivilju VÄHEMALT neli portsjonit päevas (parem, kui veel rohkem, ideaal oleks seitse portsjonit), sh vähemalt pool sellest köögivilja. Üks portsjon on näiteks üks õun või suur peotäis tomateid.

NIPP:

Olen ka varasemalt seda juba maininud, aga oluline on leida enda jaoks sobivamad puu- ja köögiviljad. Kui mõni köögivili ei maitse või ei sobi kehale (nt tekitab gaase), siis võib selle asemel võtta midagi muud. Koguste suurendamiseks tee julgelt smuutisid või siis praeguste ilmade juures köögiviljasuppe – külm tomatisupp gaspazo (http://goo.gl/F8Ne0) on näiteks vahva variant.

Merikese kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Hea on lugeda Raineri ülestunnistust, kui käsi sirutub nö vale toidu järele. Sellest, kui asju endale tunnistada, algabki peale suur muutus ja teadlikkus kasvab.

Kui ei suudeta tunnistada olukordi, mis sirutab käe toidu järele, siis ei muutu miski ja tegeletakse tagajärgedega, mitte põhjustega. Kui aga hakata lahendama probleeme (probleem on väljakutse, olukord, võimalus) siis tulevad ka lahendused ja saab hakata tegema teadlikke valikuid kõiges. Lihtsam viis on “probleemid” toiduga kinni toppida ja olla edasi selles surnud ringis.

Väidan, et laiskusel ja mugavusel on suur roll, sest lihtsam on teha asju, mida ollakse harjunud tegema, kui katsetada ja proovida uusi. Karise näide rabarberikoogi kohta kinnitab seda.

Laiskus ja mugavus mängivad suurt rolli ka siis, kui eesmärk ei ole selge ja puudub vastus küsimusele: “Miks ma seda kõike teen?”

Lihtne valem on: tunnista endale probleemi ja leia lahendus – see on olemas ja alati, kui ainult olla valmis seda märkama.

ÜLESANNE:

Saa teadlikuks, mis on need asjad, mis ajavad Sind sööma ja tee teadlik valik, mida Sa sööd ja jood.

Kui topid kinni probleeme, siis mõtle, mis on need paremad ja tervislikumad valikud, sest ainult Sina ise saad sellest nõiaringist välja tulla, muutes oma harjumusi.

Ainult Sina ise vastutad oma tulemuse eest ja see on koht, kus ma soovitan võtta vastutuse enda kätte, sest Sina ise oled oma elu peremees või perenaine

NIPP:

Tee kõike tahtega, mitte tahtejõuga! Tahtejõud võrdub sellega, et teed midagi, mis Sulle tegelikult ei meeldi. Nt kui ei ole tahtmist trenni minna, kuid siiski lähed, siis teed seda seetõttu, et tead, et peale trenni on väga hea ja mõnus olla. Trenni minnakse hea tunde pärast, mitte tahtejõuga.

Karise kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Kohe nädala alguses külastasin sel aastal esimest korda Tartu avaturgu. Seal käis juba päris vilgas elu. Turukorv täitus värske salatimaterjaliga, millest jagus peaaegu kogu nädalaks. Ei jõua ära oodata kodumaiste maasikate ilmumist müügilettidele…

Kahjuks ülejäänud nädala veetsin haigena koduseinte vahel. Külmetus halvas nii lõhna- kui ka maitsmismeeled. Supp ja puuviljatee moodustasid suure osa päevamenüüst.

Kui Merike palus sel nädalal eneseanalüüsiga tegeleda ja välja mõelda põhjused, mis mind sööma ajavad, siis pidasin seda ülesannet esialgu liiga raskeks. Haigus aga pani mõtlema huvitavale asjale. Nädala menüü kujunes üsna ühekülgseks, sest haigena ma ei taha ega viitsi söögi tegemise peale mõelda ega söögikordi ette planeerida. Suutsin paar päeva supi ja teega läbi ajada ja siis muutusin rahutuks. Ise ma süüa teha ei jõudnud aga kõht oli tühi, midagi pidi sööma. Tahtsin midagi head. Kuna ise ma kodust väljas ei käinud, siis lasin mehel tuua poest valmistoitu, poolfabrikaate. Kuna tasakaal oli paigast ära, tekkis magusaisu. Võtsin jõu kokku ja tegin rabarberikooki ja kisselli. Kus on loogika, te küsite? Ma ise ka ei teaTervislikku toitu teha ei jõua aga kui tuleb koogiisu, kohe küpsetama. Kõige selle juures ei tundnud ma ei maitset ega lõhna. Söömata ei jätnud, sest rahutus oli nii suur. Hiljem sain ise ka aru kui absurdne minu käitumine on olnud. Puudus igasugune nauding ja rahulolu.

See on see sama vana ämber kuhu ma ikka ja jälle sisse astun. Kui ma toidukordi ette ei planeeri, hakkan langetama ebaratsionaalseid otsuseid. Aga kahjuks juhtub seda päris tihti. Ma tean, et minu edu võtmeks on ette planeerimine. Toitumises vajan ma plaani, samas jälle igapäeva elus meeldib mulle teha ootamatuid otsuseid ja tegevusi.

Kuidas nende kahe vahel õige tasakaal leida, ma ei tea…

Merike J. kommentaar 17. nädala kokkuvõtteks:

Minu jaoks oli viimane nädal väga-väga keeruline. Kuna minu elus on hetkel tohutud emotsionaalsed pinged seoses tööga ja tütre põhikooli lõpetamisega ja kohe ka tema Eestist lahkumisega, siis sain endalegi teadmata Merikese antud koduse ülesande ühe osaga hakkama. Sain aru, kui mul pinged kuhjuvad, siis ma unustan ära teadlikult tervislike valikute tegemise. Näiteks möödunud nädalal sirutas mu käsi magusa järele, kui tundsin, et jõud on otsas ja ma olen nagu tühjaks pigistatud sidrun. Mul oli võimalus ju teha ka teine teadlik valik, süüa puuvilju, teha smuutit, puuviljasalatit, süüa pähkleid, mida iganes tervislikumat mis mulle tavaolukorras vägagi maitseb. Nüüd olen teadlik oma sellest miskist mille tulemusel ma sirutan käe ebatervisliku toidu järele. Ma alustasin juba sellega tegelemist ja tean, et see vajab aega.

Triinu ülesande täitmine oli minu jaoks nauditav sel korral. Nimelt käisin ma oma kahe lapsega Parem Elu Koolituste Väikeste Meistrite Klubiga tutvumas Grüne Free salatimajaga. Sealt saadud kogemus andis kuidagi hoopis teise tunde poes oma toidukorvi poetatavat üle vaatama.

Pöidlad pihku, porgand tasku ja uus nädal läheb palju paremini:)

Rainer, Triin ja Merike

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Top