Parem Porgand Taskus – 24.nädal

 

Hei, sõbrad!  


Tänast blogi lugedes võib nii mõnigi inimene ära tunda oma elu, kuid see ongi reaalsus. Elu kulgebki nagu Ameerika mägedes – kord üleval ja siis jälle all. Oluline on igast kogemusest õppida ja iseennast esikohale seada. Kõigest täpsemalt loe siit:

Raineri kommentaar 23. nädala kokkuvõtteks:

Elasin jälle tervisliku nädala ja kaal langes taas pool kilogrammi.

Eelmises blogis kirjutasin Triinu ja Merikese soovituste ennistamisest – aga mida täpselt, ei kirjutanud. Annan nüüd siis teada, millised  Triinu soovitused ennistatud on ja juba järgmisel korral räägin, kuidas Merikese soovitustega lood on.

Igatahes, milliseid Triinu soovitusi ma praegu jälgin? 100% täidan järgmisi soovitusi:

  • Joon maksimaalselt ühe tassi kohvi päevas.
  • Söön hommikusööki üsna pärast ärkamist.
  • Söön täisterapastat ja pruuni riisi valgete analoogide asemel.

Ja 90 % ulatuses täidan järgmisi soovitusi:

  • Olen ülimalt mõõdukas alkoholi osas.
  • Ei söö kõhtu liiga täis.
  • Alustan söömist, kui kõht on tühi.
  • Söön vähemalt 4 portsjonit köögivilja päevas.
  • Ei joo piima ja ei söö maiustusi (v.a värsked puuviljad)
  • Väldin rämpstoitu.

Nüüd tähelepanuküsimused lugejatele, milliseid Triinu nõuandeid olen täitmas ja millised unustanud? Millised neist üldse tegelikult Triinu nõuanded on olnud?

Triinu kommentaar 23. nädala kokkuvõtteks:

Meie elu käibki üle kivide ja kändude. Alles see oli, kui Raineril ei tundunud väga hästi minevat, kuid nüüd läheb järjest paremini. Ja nüüd on tüdrukud „auku“ sattunud. Nüüd on neil tekkinud tunne, et nad on uppuval laeval ja nende sooviks on sealt põgeneda. Kuid me kõik ju teame, et iseenda eest pole võimalik kunagi kuhugi ära joosta.

See ongi elu! Kui tundub, et nüüd läheb paremaks, siis veeretatakse me ette uus kivi, et noh, kas seda jaksad kanda. Tegelikult on see selleks, et sa saaksid näidata, kas sa oled selle õppetunni ära õppinud.

Mis puutub Karise ja Merikese väsimusse ning iseenda 5.-6.-järguliseks seadmisse, siis mina näen, et sellega tuleb kõigepealt tegeleda. Merikese (K.) lemmiknäide on see, et lennukis ju pannakse ka hapnikumask kõigepealt endale ja alles siis lapsele/lastele.

Kohv on energia saamiseks teisejärguline. Kohv tundub meid aitavat ja energiat andvat, aga siis järsku vajame seda üha rohkem ja rohkem ning olemegi nõiarattas. Samas, kui me oleme kohvi juba kaua tarbinud, siis ka selle järsk ärajätmine ei ole abiks. See oleks nagu võõrutusravi: välja võivad lüüa varasemad hädad ning loomulikult ka väsimus.

NIPP:

Kohvist loobumise juures on oluline teha seda järk-järgult. Kõigepealt vähendada kohvijoomist ühele tassile päevas ning siis alles proovida see ära jätta.

ÜLESANNE:

Kindlasti on oluline ka regulaarne söömine ning korraliku hommikusöögi võtmine. Kui selleks aega ei ole, siis kaua sa vastu pead? Sina ise oledki oluline!

Merikese kommentaar 23. nädala kokkuvõtteks:

Olen Triinu mõttega 100% nõus. Kõige olulisem inimene siin elus on inimene ise ja siis tulevad kõik teised. See ei ole egoistlik mõte ega soovitus, vaid inimlik reaalsus. Toon siinjuures alati inimestele lennuki näite, mis enda esikohale seadmist kõige rohkem iseloomustab.

Küsimus teile kõigile: “Kui lennukis on vaja hapnikumask ette panna, siis kellele see kõige pealt tuleb ette panna?” Õige vastus on, et iseendale. Miks? Sest mis kasu on Sinust teistele, eriti veel, kui lastega koos lennata, kui Sa ise enam ümbritsevat ei taju?

See on mõtlemise koht kõigile, kellel on väiksed lapsed, palju tegemisi, pikad tööpäevad jne.

Ennekõike tuleb rahuldada oma vajadused ja siis oled Sa võimeline rahuldama ka teiste vajadusi ja soove.

Loomulikult on väiksed lapsed väga olulised ja nende eest tulebki hoolt kanda, kuid kas on võimalik nende eest hoolt kanda, kui pea valutab, väsimus on nii suur, et terve keha, hing ja vaim on kurnatud? Selge on see, et ei suuda!

Seega tuleb iseendale aega võtta ja paluda lähedaste abi selleks, et välja puhata ja aega, et iseendaga olla.

Kui Sa tajud, et soovid pääseda justkui uppuvalt laevalt, siis ainult Sina ise saad küsida endale päästerõngast ja otsustada, et Sa pääsed eluga. Sellises olukorras tehakse sageli otsus, et miski peab muutuma ning inimesed hakkavad muutma oma mõtteviisi, elustiili ja julgevad rääkida rohkem sellest, mis neile oluline ja mida tegelikult tahetakse.

ÜLESANNE:

Õpi iseennast esikohale seadma, teades, et kui Sinuga on kõik hästi ja Sa oled tasakaalus, siis on ka kõik muu Sinu ümber harmoonias.

NIPP:

Kui tunned, et sa tõesti enam ei jaksa, siis julge abi küsida ja tunnistada nii endale kui ka teistele, et oled väsinud ja vajad aega iseenda jaoks.

Karise kommentaar 23. nädala kokkuvõtteks:  

Nädal möödus sõna otseses mõttes hoogsas tempos. Kõndisin ühe nädalaga maha kokku 25,77 km! Poole kuuga on läbitud juba 42 km. Mis tähendab, et teoorias võiks kuu eesmärk olla veel suurem kui 60 km. Aga ma jätan endale pisut varu kaJ

Sel nädalal olid head eeldused liikumiseks. Oli aega, hea ilm ja seltskond. Nimelt, neil päevil ma enam naljalt üksi kuhugi minna ei saa. Selleks, et kaksikute ja koeraga kuhugi minna, peab mul kindlasti keegi abis olema. Kuna mehel oli puhkus, siis kasutasimegi seda võimalust ära. Valisime kogu aeg erinevaid sihtkohti, et igav ei hakkaks. Paraku tekkis peale trenni tegemist alati soov end premeerida. Tavaliselt jäätisega, sest ilmad olid soojad.

Tegin sel nädalal eksperimenti. Lõpetasin päevapealt kohvi joomise. Ostsin poest 100%-list apelsinimahla ja jõin seda. Tulemuseks meeletu unisus ja tohutud peavalud, mis lõppesid siis, kui sain tassi kohvi. Kas tõesti on mul tekkinud sõltuvus? Madal vererõhk? Mu unevõlg laste öistest söötmistest on nii suur, et istun ikka selles nõiaringis. Päeval on vaja asjalik olla ja kuidagi funktsioneerida. Välja magada ei saa ja kohv on siiani olnud mu suurim abimees.

Tunnen viimasel ajal üha rohkem, et jõud on otsas ja vaim väsinud. Tänu perekonna toele olen saanud küll käia üritustel ja ennast vahel laadida aga ikkagi on patareid tühjad, tegemata kodutööde nimekiri kuhjub ja midagi tehtud ei saa. Tahaks olla ideaalne ema: kodu koristatud ja toidulaud rikkalik ning tervislik. Ma ei tea, kuidas teised mitmikute vanemad kõigega hakkama saavad, aga mina suudan hetkel keskenduda vaid lastele ja nende vajadustele. Kodutööd ja enda tervis ning toitumine on praegu viienda- või isegi kuuendajärgulised. Ma elan ühe hetke kaupa, suutmata analüüsida oma käitumist ja toitumist. Ei jõua planeerida, sest iga päev on ettearvamatu.

Praegu on vaja väga suurt tahtejõudu, et kuidagi kursil püsida, sest tunnen end tühjakspigistatud sidrunina. Viimased 11 kuud on mu elus olnud nii ekstreemsed, et sellega harjumine võtab kõvasti aega. Porgand Taskus projekt on küll väga tänuväärt ettevõtmine aga see peaks saama osaks sinu elust. See nõuab aga veel aega, energiat ja tahtejõudu, mida mul hetkel pole.

Merike J. kommentaar 23. nädala kokkuvõtteks:

Nädal on möödunud kiirelt-kiirelt. Alustasin vaikselt liikumisega nädala esimesel poolel. Meeleolu oli hea ja toidulaud oli tervislik kuni reedeni, kui meie pereni leidis tee viiruslik meningiit. Tohterdades lapsi ja viibides ühega neist haiglas, läks kõik sassi. Sel hetkel oli minu jaoks oluline lapsukeste vaevusi leevendada. Tean, et see kõlab vabandusena, aga joostes joogiklaaside ja ravimitega laste ümber, ei olnud mul endal lihtsalt isu. Pähklid, puuviljad ja sidrunivesi olid need, mis mind toetasid. Tänasega tundub, et oleme selle haiguse suutnud ära saata. Nüüd püüan jätkata oma tavaelu muutuste teel. Kehakaalus muutusi hetkel veel pole.

Jõudu jaksu ja enda hoidmist!

Rainer, Triin ja Merike

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Top