Parem Porgand Taskus – 26.nädal

 Hei sõbrad!  

 

Tundub, et puuhalust hobust teha ei olegi nii lihtne. Lihtsam on olla oma vanade harjumuste ori…

Kindel on see, et muutused ei tule üleöö. Vanad harjumused on nagu takjad, mis ei lase end kergelt eemaldada. Uute harjumuste sissejuurutamine võtab aega umbes 30 päeva. Seega, tehes üks päev asju uutmoodi ja teisel päeval jälle vanamoodi algab ajaarvamine iga kord otsast peale.

Kuidas on lood Sinu uskumuste muutmisega?

 

Raineri kommentaar 25. nädala kokkuvõtteks:

Miks on aeglane kaalulangus parem?

Olen kogu porgandi vältel rõhutanud, et kõige tähtsam on muuta elustiili ehk õppida tervislikult toituma. Kaalu langetamist ja sixpaci olen pidanud eelkõige tagajärjeks, mitte eesmärgiks omaette.

Eelmise aasta algusest on mu kehakaal kokku langenud 26 kg ja porgandi 7 kuuga 12 kg. Suvalise kaalusaate kontekstis on seda vähe, väga vähe. Ja selle tempoga edasi minnes läheb ideaalkaaluni veel 1 – 2 aastat. Aga kui te olete lugenud esimest blogi siis Te teate, et olen varasemalt korduvalt poole aastaga 30 kg kaalust alla võtnud ja siis jälle juurde võtnud. Ehk liigne kiirus ja dieeditamine pole tulnud kasuks pikas perspektiivis. Seetõttu olen väga rahul ja õnnelik, et tänu Merikese õpetusele olen õppinud ennast armastama ka ülekaalulisena. Viimane teadmine aga võimaldab mul rahulikult keskenduda jätkuvalt oma keha ümberõpetamisele, mis võtab kindlasti aega, kuivõrd vana “puuhobuse kultuur” on omandatud 33 aastaga. Ja see jutt ei olnud vabandus!

 

Merike J. kommentaar 25. nädala kokkuvõtteks:

Minul on seljataga väga elamusterohke nädal. 21. augustil, imelisel täiskuuööl tegin mina oma elu esimese sütelkäimise Alatskivi lähedal. See oli kogemus, mis lõi minu sees natuke asju sassi. Mäletan nii selgelt seda, kuidas ma seal raja ääres endaga võitlesin ja siis lihtsalt astusin rajale ja tegin ära. See astumine seal rajal ilma igasuguse emotsioonita, see pani mu mõtlema, miks ma siis tavaelus ei suuda erinevaid olukordasid nii lahendada. Milleks on vaja seda paanikat ja hirmu ja muid negatiivseid emotsioone?

Nüüd ma püüan leppida selle teadmisega ja rakendada seda tavaelus. Sellest tulenevalt olen ma ka hakanud nägema oma elustiili muutuse kitsaskohti teise pilguga. Loodan, et saan selle teadmise abil nii mõnedki asjad korda seada, et muutumine oleks edukam. Hetkel, peale laupäevast pikka meditatsiooni, milles nägin end kõndimas lõputult pikal söerajal (eks see on see minu sees olev segadus seoses sütelkäimisega), olen ma ohtralt hakanud vett ja teed tarbima ning kodumaised puuviljad ja köögiviljad ning muud kergemat laadi toidud on minu menüüs ülekaalus. Ei lähe hetkel alla aga praed ja muud rasked toidud. Tunnen erilist tungivat vajadust liikuda ja viibida looduses. Mingi plõks on minus käinud ja ma toimetan endaga rahujalal olles ja enda keha kuulates tasa ja targu, aga MÕNUGA. See on väga hea tunne.

 

Karise kommentaar 25. nädala kokkuvõtteks:

Suve lõpp ja sügise algus on minu jaoks alati olnud sümboolne. Varem tähendas see alati uue kooliaasta algust, hiljem, kui kool läbi, olen sel ajal alustanud mõne uue projektiga elus. Nii ka sellel aastal.

Kuna laste kasvades on süvenenud seljavalud, siis tegin otsuse, et alates järgmisest nädalast hakkan regulaarselt käima vesiaeroobikas. Olen selle trenniga ka varem seljavaludele leevendust leidnud, loodan, et aitab ka nüüd. Regulaarsus võrdub minu jaoks stabiilsusega. Loodan, et kui ühest otsast hakkab midagi paika loksuma (trenn + mõtlemine), saan ka toitumisega järje peale. Üldiselt pole toitumise pool väga hull, sõin eelmisel nädalal tatart, pruuni riisi ja pastat, toorsalateid ja kabatšokki. Aga kuna mulle toodi suuremas koguses õunu, pirne ja ploome, siis tegin/sõin nendest tehtud moosi ja kooke.

Kõndimisega on hetkel kilomeetreid kogunenud 54,67km. Augustikuu lõpuni on veel mõned päevad ja 60 km eesmärk saab kindlasti täidetud.

Mis puutub tüdrukute antud ülesandesse, siis minu vabanduste nimekiri pole pikk (väsimus, ajapuudus, laiskus) aga põhjendab ära kõik minu ebaedu põhjused.

 

 

 

 

 

 

 

/Vaatan helgema tuleviku poole/

 

Merikese kommentaar 25. nädala kokkuvõtteks:

Olen Raineriga nõus, et pikemas perspektiivis on aeglane kaalulangetamine koos elustiilimuutusega parem ja kasulikum. Keha ja meel harjuvad positiivsete muutustega samm-sammult.

Oluline on olla enda suhtes aus. Pea meeles, et sa ei keskenduks vabandustele, vaid otsid võimalusi, kuidas neid olukordi enda kasuks muuta, siis õpid muutma ka oma vanu harjumusi. Sageli sa tead, “miks ei saa”, kuid selle asemel keskendu sellele “kuidas saab”.

Oluline ei ole ainult see, mida Sa sööd vaid see, kui suured on toidukogused. Sellest räägib juba Triin 🙂

ÜLESANNE:

Võta vastutus oma elu eest enda kätte ja otsusta, mis on see harjumus, mida Sa soovid kuu aja jooksul endas muuta. See võib olla nii mõtlemise, toitumise kui ka liikumisega seotud harjumus. Nt sisenda endale: “Ma saan kõigega suurepäraselt hakkama”; “Ma otsustan, et loobun kuuks ajaks valgest suhkrust!”; “Ma luban endale, et ma liigun aktiivselt iga päev vähemalt 30 minutit!”

Pea meeles, et iga kord, kui Sa eksid oma teelt, siis alustad ajaarvamist otsast peale ehk siis selleks, et ühte harjumust muuta, tuleb seda teha 30 päeva järjest!

Triinu kommentaar 25. nädala kokkuvõtteks:

Lugedes tänaseid blogisid, tunnen, kuidas tahaks hüüda, et tervislik toitumine on ju lihtne ja kerge. Me ise teeme selle keeruliseks, kui kasutame toitu lohutusena, vabandusena ja tekitame sellest raske ülesande.

Merikesel on täiesti õigus, kui ta ütleb, et ainult toidu kvaliteet ei loe. Määravaks saavad väga paljud tegurid, sh nii kogused kui ka see, kuidas me toitu suhtume.

Suvel ongi mõistlik süüa kergemalt ja meie keha ei pruugi vajada raskesti seeditavaid toiduaineid. Küll aga vajab ta igal ajal energiat ja seda tuleb talle anda. Küsimus on vaid selles, kas talle piisab ainult puuviljadest ja köögiviljadest (ja ainult ühte-kahte sorti). Veresuhkur tuleb normis hoida, aga meeletu puuviljade söömine võib sellele ka karuteene osutada. Lihtsalt mõelge sellele…

 

ÜLESANNE

Tahan seekord asja huvitavamaks teha. Karis mainis, et talle toodi suuremas koguses õunu-pirne-ploome ja ta tegi nendest moose ja kooke. Aga mida põnevat ja tervislikku nendest teha saaks?

Ülesandeks ongi mõelda välja üks toit (võib olla magustoit, aga võib olla ka soolane toit), kus kasutada meie praeguseid värskeid aiasaadusi tervislikul moel. Järgmisel nädalal võivad blogi lugejad leida siit juba mõned põnevad retseptid 🙂 Head katsetamist!

 

Põnevat nädalat ja vahvaid uusi algusi!   

 

Rainer, Merike ja Triin

2 thoughts on “Parem Porgand Taskus – 26.nädal

  1. Tere taas!
    Tasa ja targu – on õige suhtumine. Alutasin oma teistmoodi kaalulangetust 2008a novembris. Mõelda, et sel aastal tähistan juba juubelit. Algus oli raske ning esimestel kuudel hüppas kaalunumber üles-alla, kuid juba 4 kuud hiljem hakkas asi tasapisi sujuma. Viie aasta jooksul on kaal vaikselt langenud või püsinud, kuid üle paarikiloseid tõuse pole peale seda olnud. Varem olin samasugune jojotaja nagu Rainer. Minu poolt üks nõuanne. Harjumuste muutmisel ei tohiks kinni jääda ainult toitumisse või liikumisse, sest harjumused on tihedam võrgustik. Harjumused korraldavad kogu meie elu ja nad on omavahel tihedalt seotud. Nt võib meil olla teleka ees istudes midagi näksida, siis oleks mõistlik mõni õhtu teha üleüldse telekavabaks. Kui sealt ei tule meie lemmiksaade, siis on see tegelikult mõttetu ajaraiskamine. Kui ma leian, et olen end teleka ette unustanud (mida juhtub küll nüüd harvem), siis olen mõnikord sulgenud televiisori kohe, kui mõistan, et ma tegelikult löön niisama aega surnuks. Sama teema võib olla ka arvutiga. Kes ei armasta telekat ega arvutit, peavad jälgima oma teisi harjumusi, nt. õuest tuppa tulles võtan alati ühe võileiva….sellised lõksud tuleb endale teadlikuks teha. Lisaks sellele armastame me elada rutiinis. See on laiskus ja mugavus ja lihtsalt harjumus. Me ise tihtipeale ei panegi tähele, kui üksluist elu me elame. Aegajalt tasub teha asju mittetavapäraselt ja elu hakkab muutuma: värvilisemaks, huvitavamaks ja vähem stressitekitavamaks. Päikest teile kõigile!
    PS: Minu lemmik puuviljatoit on
    Puuvilja salat kodujuustuga. Vabal valikul puuvilju (nt. õun, pirn, banaan) tükeldada, segada ja törts kodujuustu juurde segada ja maitsebki hea. 🙂

    1. Aitäh sulle, Eija, jagamast!
      Kogemused on need, mis viivad meid edasi ja on tore lugeda selliseid julgustavaid ridu meie muutujatele.

      Toiduretsept tasub ka läbiproovimist 🙂

      Aitäh veelkord ja ilusat kooliaasta algust!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Top