Parem Porgand Taskus – 30. nädal

Tere head sõbrad!    

Kuldne sügis on oma raamatu lahti löönud ja nüüd on meie kõigi ülesanne sinna värviliste tähtedega kirjutada kõik see, mida me ise oma ellu soovime, sest igaüks meist on ju oma elu peremees!

Nii on ka Rainer, Merike J. ja Karis oma elu peremehed/perenaised ja jagavad meiega eelviimast korda avalikult, kuidas neil nädal elustiilimuutuste keerises läinud on.

Lõpuspurt on alanud ja siit tulevad juba eelmise nädala kogemused:

 

Raineri kommentaar 29. nädala kokkuvõtteks:

Avaliku blogi pidamise lõpuni on jäänud veel õige pisut aega. Seetõttu on aeg lõpuspurdiks. Vaatasin üle ka selle, mis on minu elus muutunud.

Toidulaud on tõsiselt rohelisem. Menüüs on alles väga vähesel määral eestlaste lemmiktoitu kartulit ja liikumist on tulnud täiesti mõistlikul määral juurde. Ka hamburgerit pole juba ammu söönud ja kui kord proovisin – ei maitsenudki enam nagu eriti.

Samas ei saa öelda, et kõik täielikult omandatud on, sest tuleb aeg ajalt ikka ette liigset õgimist. Ja kindlasti on muudki.

Minu ettepanek kaasteelistele, enne üleminekut ilma blogita elule, on järgmine: lugegu me kõik see blogi hoolega läbi ja proovigem järgida kõiki soovitusi, mis algusest on antud.

See kes kõige vähemates punktides eksib on võitja. AUHIND võitjale on minu poolt.

Kuidas tundub – Karis ja Merike – olete nõus?

Nädala ülesannetest – Merike palus enda jaoks aega võtta – võtsin aega ja samal ajal kuulasin sellist meditatiivset muusikat, mis pidavat “ajulaineid” mõjutama – mõjus hästi – määrasin ka endale igapäevase 40 minutit enda jaoks.

Aeg muidu on minu elus suhteliselt piinlikult täpselt planeeritud. Töötan piltlikult öeldes 1,5 töökohaga (kusjuures mulle meeldib see), ma ei vaata televiisorit ja vahel tahan ikkagi puhata ja mängida ka. Ebaratsionaalse poole pealt võibolla kulutan liigselt aega internetis ringi surfamisele.

Triinu ülesandest – eks mul ikka peamiselt on keeruline selle õlu joomisega – ehk peamine hulk tühje kaloreid kipub tulema just sealt ja õlu joomise järgsel hommikul maitseb hästi rasvane šašlõkk või vrapp (kirjutasin õigesti, hamburger enam ei maitse aga 3-4 vrappi nädalas läheb küll) – katsusin sel nädalal seda paremaks korrigeerida – ühel õhtul küll pisut libastusin ja selle järgsel hommikul…

 

Merike J. kommentaar 29. nädala kokkuvõtteks:

Märkamatult on jälle nädal möödas ja aeg jagada kogemusi. Merikese antud ülesanne leida aega enda jaoks, on mul juba suvel selgeks õpitud. Kuna ma lasin kevadel oma elutempo  ülikiireks minna ja ei osanud aega maha võtta enda jaoks, siis tundsin suvel, et kõik, punkt, nüüd on aeg muutusteks.

Ja nii ma siis viisin sisse muutused oma elus:

1. mul on nädalas üks koormusvaba päev kus tegelen ainult endale meelepäraste asjadega ja lihtsalt OLEN 🙂 See on reeglina laupäev ja kui ma alguses ikka ei saanud hästi selle asjaga hakkama, sest ikka oli vaja minna pesu pesema ja siis oli vaja veel midagi teha ja siis veel jne, jne. siis nüüd on see päev minu jaoks VABA. Ma loen raamatuid, mediteerin, käin metsas või pargis lastega jalutamas, vaatan filme jne. Naudin täiega seda päeva. Ja ma võin öelda, et ma oskan nüüd ka teistel päevadel rahu säilitada ja mitte tormata kogu aeg pea laiali ringi. Kui vahel kipub silme eest mustaks minema ja paanika tulema, siis kordan endamisi lauset, mille olen Merikese koolituselt õppinud: “MUL ON PIISAVALT AEGA KÕIGI OMA TOIMETUSTE JAOKS.”. Hingan sügavalt sisse ja välja ja lasen kiirel endast mööda joosta ning jätkan rahulikumas tempos edasi. Tõsi, see kõik vajas minu puhul ikka suurt tööd, aga ma sain hakkama ja olen hetkel väga, väga rahul olukorraga.

2. Kui tunnen, et ei jaksa teha, no kohe pole üldse tuju midagi teha, siis ma ei teegi ja ongi nii. Istun maha ja tegelen enda jaoks mingi meeldiva tegevusega. See ei pea üldse kestma terve päeva. Vahel piisab mõnest minutist ja ma juba olen valmis tegema seda, mida enne ei olnud kuidagi tahtmist teha. Ma ei sunni end enam tagant, et vaja teha, tulgu mis tuleb, kasvõi hulludes.

Triinu ülesanne on mul kogu aeg päevakorral. Minu jaoks on keeruline jälgida pidevalt, et ma tarbiksin iga päev piisavalt kõiki toiduainete gruppe ja saaksin piisavalt kõiki toitaineid, mida vajan. Ma küll püüan, aga ikka komistan. See on minu jaoks koht, mida on vaja ikka ja jälle endale meelde tuletada.

Kui ma tarbin köögivilju ja puuvilju piisavalt ja isegi kaunvili saab menüüsse, siis kipub kala ununema. Ja nii ma siis muudkui tuletan endale meelde, et mul on seda ja seda toiduainet vaja menüüsse lisada, kuna see on jälle kuidagi tasakesi menüüst välja ununenud. Aga ma loodan, et kui ma ikka edasi järjekindlalt harjutan seda asja, siis ehk kunagi suudan juba iseenesest kõike tarbida ilma pideva paanilise mõtlemiseta 🙂

 

Karise kommentaar 29. nädala kokkuvõtteks:

Projekt on lõpusirgel ja aeg on teha kokkuvõtteid. Sellelt teekonnalt võtsin nii mõndagi uut endaga kaasa. Olen toidulaual teinud pisikesi muudatusi, mis on kinnistunud. Näiteks olen täielikult üle läinud täisterapasta ja -riisi peale. Avastasin, et nisujahule leidub tervislikemaid alternatiive. Kuna oliivõli fänn ma pole, siis leidsin enda jaoks sobiva – kookosõli. Toorsalatid ja vesi on alati mu sõbrad olnud. Selles projektis sain ehk rohkem innustust katsetada erinevate köögiviljadega  ja lisada salatitele seemneid, mida ma varem ei teinud. Muutused ON visad tulema, seega olen tänulik nende nippide eest mida olen juba omandanud ja mida peaks tulevikus muutma.

Viimased 1,5 aastat on olnud minu senise elu kõige põnevamad, pöörasemad, raskemad. Emotsioone on palju ja uus elu  minu jaoks harjumatu. Tuleb tunnistada, et  projektis osalemine oleks olnud ilmselt edukam, kui oleksin muu eluga oma harjumuspärases rutiinis ja pühendunud ühele asjale. Aga mul on hea meel, et selle rännaku läbi tegin, nii hästi kui suutsin.

Merikese antud nõuanded olid hindamatud. Kui toitumisalaste nõuannetega olen tegelenud pool oma elust, siis psühholoogilisele poolele ma keskendunud pole. Millegipärast on ikkagi vaja aeg ajalt endale meelde tuletada, et MINA olen ka tähtis! Selle projekti lõpus võin ma öelda, et ma teadvustan endale oluliselt rohkem, et ma armastan ennast, väärin õnnelikku elu ja kvaliteeti.

Aga siiski, igapäevaelu tahab elamist ja saatusel on varuks üllatusi. Usun, et igast (nii heast kui halvast) kogemusest on midagi õppida, nii ka nüüd. Meie perre tuli kahjuks sel nädalal lein. See lõi järjekordselt tasakaalu paigast ära. Nagu saatuse viis öelda: „võta aeg maha!“. Ikka ja jälle jõudsin  küsimuseni, miks on vaja traagikat  selleks, et endale meelde tuletada, et meil on ainult üks elu. Kas ma võtan seda elu iseenesest mõistetavalt? Kas ma raiskan oma ainsat elu? Sellised kogemused tuletavad meelde, et elus peab nautima igat hetke, tundma rõõmu pisiasjadest. Ja tervislik elu- ja mõtteviis aitavad seda elu kauem elada. Ehk et ma tahan kaua ja tervelt elada! Ja endaga tegelemine ja tervislikkuse poole püüdlemine on investeering tulevikku.

Edu kõikidele investoritele 🙂

 

Merikese kommentaar 29. nädala kokkuvõtteks:

Lõpuspurt on alanud, nagu Rainer kirjutab ja tõesti on parim aeg vaadata kogu seda elustiilimuutust tervikuna – kes kui palju ja mida muutnud on. Kõik vastused peituvad osalejate enda südametes: kui põhjalikult on nad ülesandeid täitnud, kas ja kui tihti kõigele käega löönud ja vanale rajale tagasi läinud jne. Kuid see ei olegi oluline, olulisem kõigest on see, kuidas osalejad ise ennast tunnevad ja mida oluliseks peavad. Mis nende jaoks toimib ja mis mitte.

Minu üks lemmiklausetest kõlab nii: „nii nagu Sa teed midagi, nii Sa teed kõike!“ – valik on alati Sinu!

Mulle tohutult meeldib, kui palju meie osalejad on tegelikult muutunud ja ma võin öelda, et see on ju tegelikult alles algus, sest iga päev me saame teha asju paremini ja paremini ja paremini.

ÜLESANNE:

Vaata terve blogi läbi ja tee enda jaoks kokkuvõte: mis tuleb hästi välja, mis ei ole üldse Sinu jaoks, mida teed suurima rõõmuga ja millest on saanud Sinu uued harjumused.

Õpi ütlema „jah“ asjadele, isegi siis, kui need tunduvad ilmvõimatud. Ole avatud võimalustele ja usalda oma sisetunnet! Sul on nii palju võita, kui annad endale võimaluse!

NIPP:

Luba endal olla terve nädal kasvõi neli minutit parim kõiges, mida Sa teed: parim elustiilimuutuja, inimene, sõber, mees, naine, isa, ema, õde, vend, kolleeg ja parim võimalik Sina!

Vaata ja jälgi, mis nädala jooksul Sinus ja Sinu elus muutub:)

 

Triinu kommentaar 29. nädala kokkuvõtteks:

Eelmise nädala ülesanne on osalejate poolt edukalt vastu võetud ning see on toonud kaasa kena põhjaliku analüüsi. Sellest näen, et Rainer, Merike ja Karis teavad ise juba väga hästi, mida nad peavad tegema selleks, et kõik laabuks ja nad omandaksid selle elustiili, mida soovinud on. Loomulikult tuleb ette libastumisi, aga kellel meist seda ei juhtuks!? Oluline on uuesti püsti tõusta, pühkida end puhtaks ning siis jälle edasi minna.

Põhiidee on ju selles, et kui ma saan oma elu joonele ja liikumise-toitumise-mõtlemise paika (mäletate, rääkisin, et need kõik on väga olulised!), siis piisab kenasti sellest, kui 80% ajast teen kõike õigesti, sest siis see 20% enam ei ole määrav.

ÜLESANNE:

Mulle meeldiks, kui igaüks tegeleks ka sellel nädalal jätkuvalt oma nõrgemate kohtadega (kordamine on tarkuse ema) ning teeks toitumise osas teadlikke valikuid. Mida rohkem teadvustada ja tegeleda, seda kiiremini muutused omaseks saavad.

NIPP:

Kõige kergemana tunduvad teemad võivad olla lõpus komistuskivideks, seega mõelge, kas toitumise „A ja B“ on selged :).

Ahjaa, Raineri väljakutse kaasteelistele on huvitav, aga kuidas parim välja selgitatakse!? 🙂

 

Kuldset sügist ja värsked porgandid tasku!      

Rainer, Merike ja Triin

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Top