Tere, sõbrad! 

Kõik, kõik on uus septembrikuus :)

Eelmise nädala Triinu antud ülesanne on täidetud ja uusi põnevaid retsepte saab lugeda juba blogist ning loomulikult – proovi ise ka järgi!

Raineri kommentaar 26. nädala kokkuvõtteks:

Kiire eluviisiga inimesena olen öelnud, et toidu valmistamiseks mul eriti aega ei jagu. Seetõttu olen kogu porgandi perioodi jooksul proovinud kodus teha vaid väga kiiresti valmistatavaid toite. Ja siit ta tuleb:

Toit nimega Kino Tuunikalast köögiviljaaias

Kinoa 200-250g (kuivkaal) – keeta varem valmis

Väike karp tuunikala konservi vees (185 g)

2 keedumuna

2 tomatit

1 pikk kurk

soola, pipart

ja Felixi rasvavaba Itaalia salatikastet.

Asi valmib umbes maksimaalselt 5 minutit ja on tõesti päris hea.

Igal juhul alustuseks tee munad kahvliga pudiks. Lõika tomat ja kurk väikesteks tükkideks nii umbes 2 mm läbimõõduga tükid (ülemõõtmine pole vajalik – saite aru küll). Ava konserv ja võta kinoa ning sega kõik kokku. Maitsesta pipraga. Proovi, kas soola on üldse vaja, st minu tuunikalakonserv oli juba soolane. Nüüd maitsesta veel salatikastmega. Söö ja anna ka oma kolmele sõbrale (kogus on nii umbes neljale inimesele). Ole rõõmus!

Merike J. kommentaar 26. nädala kokkuvõtteks:

Möödunud nädal oli minu jaoks edukas. Toitumises toimusid veel väikesed nihked. Valmistusime kooliajaks koos lastega ja siis muutusid toiduajad kooliajaga ühtivaks. Viimasel nädalal olen püüdnud hakata võimalusel kasutama lahustoitumist. Tahan tunda, kuidas see minu puhul toimib. Aga üle pika aja on mul kaalunumbri osas rõõm teatada, et peale väikest kaalutõusu ja siis pikka paigalseisu, on kaal hakanud langema ja seekord siis kilo võrra :)

Retsepte ma jagada ei oska kohalike puuviljade ja muude aiasaaduste osas, kuna mina kasutan puuvilju smuutide sees vastavalt isule ja tujule ning sellele, mis hetkel olemas on ja just sellistes vahekordades, mis ise tuleb. Ja veel teen ma puuviljadest puuviljasalateid erinevate koostistega – tükeldan viljad suupärasteks mõnusatkes tükkideks ja segan kokku. Vahel, oleneb siis koostisosadest, lisan ka sidrunimahla. Aga mingit kindlat retsepti mul pole kahjuks.

Karise kommentaar 26. nädala kokkuvõtteks:

Sel nädalal sain lõpuks ka oma kaalu natuke allapoole liikuma. Tulemuseks -400g. Toidulaual valitses tatar, aga ka puraviku püreesupp ja toorsalat. Triinu soovitusel proovisin ka erinevaid smuutisid. Minu lemmik oli keefiri-banaani-mustsõstra-maasika-pohlasmuuti poole teelusika meega.

Kõndimise kilomeetreid tuli augustis kokku 72,38km (eesmärk oli 60 km). Järgmise kuu eesmärgi jätan samaks. Tahaks täis saada 60 km. Kui tuleb rohkem on hästi.

Kuuldes minu seljahädadest, tegi Triin ettepaneku proovida EMS treeningut. Kuulsin sellest esimest korda. Tartus teeb seda trenni JustFit Club Poe tänaval. Kes muidu ei julge proovima minna, võib akna tagant piiluda, millega tegu. Guugeldades sain teada, et „EMS on elektromüostimulatsioon. Eriliseks teeb selle treeningu täpsemalt elektriline müostimulatsioon, mis koostöös tavatreeningutega parandab sportlikke näitajaid mitmeid kordi. EMS võimaldab minimaalse ajakuluga ehk siis ainult 20 minutit nädalas, saavutada maksimaalse tulemuse lihaste struktuuri moodustamisel. Lisaks põletab treening rasva, kiirendades ainevahetust peale treeningut kuni kolmeks päevaks. Elektromüostimulatsioon on kasulik ka seljateraapiaga tegeledes, sest elektriimpulsid suudavad lihaseid stimuleerida kõige sügavamates kihtides, leevendades valu kiiremini kui massaaž.“

Minu esimene kogemus oli väga positiivne. Selga pandi juhtmetega vest. Alguses oli hirm, sest juhtmed ja mõte elektrilaengust ei tekitanud eriti usaldusväärsust. Aga treener oli igati sõbralik ja rääkis kõigest, mis juhtuma hakkab ja see tegi rahulikuks. Treening ise oli nagu treening ikka: tegime harjutusi kõikidele lihasgruppidele. Aga lihtsalt see vestike koos juhtmetega andis elektriimpulsi iga kord kui mõnda lihast pingutasin. Kuigi pealtnäha on trenn kerge, olin lõpuks läbimärg ja väsinud. Aga tunne oli ikkagi hea. Kolmandal päeval (nagu treener oli hoiatanud) hakkasin oma kehas igasuguseid lihaseid tundma. Seni polnud need lihased ilmselgelt erilist koormust saanud ja nüüd andsid endast märku. Minu trenni ajal tuli klubisse klient, kes on käinud 5 korda ja kaotanud keha ümbermõõdus 10 cm. Tõotab head. Otsustasin, et annan EMS trennile võimaluse ja hakkan korra nädalas seal käima. Esialgu ma vesiaeroobikasse ei lähe, nagu olin plaaninud. Siis saan EMS treeningut ausalt hinnata.

Tüdrukud andsid ülesandeks teha hetkel saadaolevatest aiasaadustest mõni hea söök. Kuna ma suur supisööja ei ole, siis otsustasin selle ülesande raames just suppi teha. Värsketest puravikest valmis maitsev seenepüreesupp. Retsepti sain siit: http://toidutare.ee/supid/FEF2/#Seene-püreesupp 

Merikese kommentaar 26. nädala kokkuvõtteks:

Hea on tõdeda, et Triinu antud ülesanne on Raineril ja Karisel koos fotojäädvustustega sooritatud. Väga tublid! Toidud tunduvad maitsvad – päris huvitav, kuidas Triin neid toite kommenteerib!?

Tehes igat asja südamega, (mitte sellepärast, et see on antud ja nüüd peab selle ära tegema), aitavad need samm-sammult muuta elustiili.

Koolitustel annan koduseid ülesandeid ja seda ikka selleks, et kui inimene on juba koolitusele tulnud, siis ta on enda jaoks aega võtnud ja soovib midagi oma elus muuta. Sageli juhtub nii, et ülesanne on tegemata ja/või tehakse see siis alles eelmise päeva õhtul enne koolitust ära…

Miks see nii on? Miks inimesed enda jaoks kõige viimasena aega leiavad? Kas tõesti on vastutuse võtmine oma elu eest nii raske?

Koolitaja jaoks ei ole ju vaja koduseid töid teha… Igal ülesandel on oma eesmärk, mida on oluline teha.

ÜLESANNE:

Tee sel nädalal midagi täiesti teistmoodi: võta endale ise ülesanne ja vaata, kas nädalaga seda ka täidad? Ootan põnevusega neid ülesandeid!

NB! Kui Sa ei suuda iseendale võetud lubadusi täita, siis ei saa Sa ka teistelt ülesannete täitmist oodata!

Triinu kommentaar 26. nädala kokkuvõtteks:

Hea meel on näha, et minu antud ülesannet on püütud täita. Kinoa on ka minu lemmik ja sellest tehtud salatid head. Just täna tegin endale hõbeheigiga kinoasalatit :) Kui norida tahta, siis oleks võinud salatisse veel paprikat ja sibulat panna ning valmis salatikastme asendada sidrunimahla ning oliiviõliga, oleks veelgi tervislikum ning värskem.

Karise seenesupp ahvatles ka. On täiesti sobilik kasutada kellegi teise retsepte. Üldjuhul on need retseptid, mis internetis saadaval, ka üsna lihtsasti järgitehtavad. Oluline ongi see, et oskaksime lahtiste silmadega ringi käia ja leida rohkem erinevaid võimalusi oma toidulaua rikastamiseks. Muide, piimatalumatusega inimestele mõeldes võin öelda, et koore asemel võib vabalt kasutada kaerakoort.

Merikese ideed on head ja mulle meeldib, et ta teeb smuutisid ja puuviljasalateid, aga mõni retsept oleks ikka võinud kirjas olla. Tean küll, et kipume sageli tegema teatud toite „tunde järgi“, aga võib-olla tahaks järgmisel korral ka sama asja teha!? Minul on retseptivihik köögis ja kui ma midagi eriti head leiutan, siis kohe panen selle kirja ka :)

Tore on ka kuulda, et kehakaalud on taas languses. Kui endaga tegeleda ja keskenduda mitte ainult ühele teemale, vaid nii toitumisele, mõtlemisele kui ka liikumisele, siis olemegi varsti oma soovitud kaalus.

Natuke jäi Merikese jutust kummitama üks fraas – et ta soovib tunda, kuidas koos- ja lahussöömine tema puhul toimib. Koos- ja lahussöömine on väga kasulik näiteks seedeprobleemide puhul, kuid kaalulangetaja peaks just keskenduma sellele, et ta ühel toidukorral saab nii süsivesikuid (sh tärkliserikkamaid) kui ka valke. Selliselt püsib veresuhkur stabiilsena ning ka kehakaal langeb. Oluline on muidugi valida kasulikumaid süsivesikuid.

Kuid kui inimene on otsustanud koos- ja lahussöömist siiski jälgida, siis ei piisa ainult liha ja kartulite eraldi söömisest, vaid samamoodi ei saa me süüa võileiba (liha+leib) ning puuvilju ja marju võiks süüa täiesti eraldi toidukorrana.

ÜLESANNE

Uue nädala ülesandeks annan taaskord nii kvaliteedi kui ka mitmekesisuse osas toidulaua järgimise. Ikka tundub mulle, et ühelt ja teiselt poolt pigistatakse silm kinni. Avastage uue nädala jooksul enda jaoks vähemalt üks uus tervislik toit või toiduaine ;-)

Muhedat septembrit ja ikka värske porgand tasku;)

Rainer, Merike ja Triin


Tere, armsad sõbrad! 

 

Kevadised ilmad võivad meid rõõmsaks teha ja seeläbi muuta meie toitumusharjumusi. Teadlikkus on aga alati võtmesõnaks.

Muide, etteruttavalt võime öelda, et juba sellel laupäeval, 1. juunil leiad Parem Porgand Taskus seltskonna Tasku keskusest, kus toimub üritus „Suvised maitsed Taskus“. Pakume juba blogist tuttavat kinoasalatit ja nii mõndagi muud põnevat.

Ka sul on võimalus tulla, proovida salateid ja meie käest otse nõuandeid ja soovitusi küsida.

Aga seniks vaatame, kuidas Raineril, Karisel ja Merikesel seekord läks:


Raineri kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Nädal läks hästi ja soovitusi õnnestus üle pika aja jälgida. Küll aga selgus, siis ühte soovitust vaid poolenisti. Ehk lause esimese poole – ma väärin parimat – unustasin osavalt ära.

Samas suurepäraselt sain hakkama lause teise poolega ja terve nädala jooksul olid minu valikud teadlikud. Seda muuhulgas ka treeningu osas, mille olin viimasel ajal kehva tervise ja suure tegevuste hulga tõttu unarusse jätnud. Tänu Merikese soovitusele olen nimelt oma elus taasavastanud jalutamise värskes õhus. Teha meeldib mulle seda küll peamiselt hilja õhtul, sest siis on vaba aega ja ka linnaõhk on sel kellajal värskem ja mõnusam. Ja kui veel meeldivalt juttu saab vesta, siis kestab see jalutamine tihti rohkem kui tund.

Kohvi joomist aga olen tänu soovitusele seda vähem juua palju rohkem nautima hakanud.

Triinu kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Mul on hea meel, et nii Rainer kui ka Karis on tunduvalt vähendanud kohvi koguseid. Raineri puhul on tekkinud see, mida ma ootasin ja lootsin. Kui me midagi süües ja juues „kohal oleme“ ja endale teadvustame, mida teeme, siis oskame seda ka paremini nautida. Seepärast saavad meie isud ka kiiremini rahuldatud ja me ei tee endale liigse söögi/joogiga liiga.

Karise kohvi asendamise teema on ka midagi sellist, mida üsna sageli juhtub. Näiteks lõpetame me limonaadi joomise, aga hakkame selle asemel ohtralt poemahlasid tarbima. Ka seal on suhkrut suurtes kogustes. Karis vähendas kohvi tarbimist ja asendas selle sujuvalt jääteega.

Kui tarbida jääteed, siis soovitan selle ise teha. Hästi lihtne on keeta tee valmis (lisada nt piparmünti, sidrunit, melissi), lasta sellel jahtuda ja siis kergelt veega lahjendades seda juua.

ÜLESANNE:

Uueks ülesandeks on seekord keskendumine toidu-, eelkõige süsivesikute kvaliteedile.


NIPP:

Asenda sellised töödeldud toidud nagu valge sai ja valge nisujahu, valge riis, koogid, küpsised, kommid ja sõõrikud, need ei sisalda mineraalaineid ja vitamiine. Lisa oma toiduvalikusse täisteraviljast tooted, pruun riis ja kinoa.

Eelista värsket puu- ja köögivilja töödeldud versioonidele (nt purgikonservid, -kompotid, mahlajoogid).

Merikese kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Huvitaval kombel on keeruline endale sisendada: “ma väärin parimat ja teen teadliku valiku kõiges – oma mõtlemises, toitumises ja ka liikumises!” See sisendus tekitab palju küsimusi ja segadust.

Hoopis lihtsam on üle süüa ja siis ennast halvasti tunda ja siis uuesti süüa ja siis tunda ennast veel hullemini. See on lõputu nõiaring.

Igaüks ise saab sellest ringist välja tulla, tehes valiku, seejärel otsuse ja püstitab eesmärgi – miks ma seda teen? Kuidas ma seda saavutan?

Pole ju mõtet ennast kiruda ja iseendaga pahandada, kui oled ühe koogitüki asemel söönud kaks. Niikaua, kui Sa naudid toitu ja oled teinud teadliku valiku, siis on kõik hästi. Kui hakkad aga toiduga oma emotsioone kinni toppima, siis tuleb tegeleda põhjusega, mis on see MISKI, mis sööma ajab.

Teadlik valik ununeb siis, kui ei ole tehtud OTSUST – miks ma soovin muuta oma elustiili?

Otsusta ära, mida Sina tegelikult tahad!

ÜLESANNE:

Oluline on ennast jälgida ja mõista, mis on see MISKI, mis sirutab käe toidu järele. Need põhjused tuleb endale kirja panna, et selgelt aru saada, mis on see MISKI? See MISKI võib olla stress, ebameeldivad suhted ja olukorrad tööl, kodus ja puhkehetkedel.

Kui leiad põhjuse, siis saad muuta ka tagajärgi. Enamasti hakkavad inimesed tegelema tagajärgedega, mitte põhjusega. Oluline on lahendada põhjus, sest siis ei sirutu käsi ka mõtlematult toidu järele.

NIPP:

Otsusta ära, mida Sa soovid – kas süüa või muuta oma elustiili ja tunda ennast hästi – sellest valikust hakkab kõik peale!

Õpi kuulama oma keha ja selle vajadusi!

Karise kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Selle nädala märklauseks võiks klassikuid tsiteerides olla: tule taevas appi!

Nimelt Triinu antud ülesanne vähendada kohvi kogust maksimaalselt ühe tassini päevas mul õnnestus. Olin ise väga õnnelik selle saavutuse üle. Ülesande täitmist soosis ka ilm. Kuumalaine, mis Eestit tabas, võttis igasuguse sooja joogi isu. Ometi nädala kokkuvõttes kaal seisis. Hiljem Triinuga arutades selgus ka põhjus – olin ühe halva asendanud teisega. Kuuma ilmaga tundus poest ostetud jäätee jääkuubikutega kui jumalik nektar. Aga see salakaval, suhkrut täis jook tegi palju kurja minu kaalule.

Hommikusöökide osas oli küll progressi märgata. Nädala jooksul alustasin oma hommikuid hirsipudru, mitmeviljapudru ja seemnetega rukkileivaga. Kahjuks ei suuda ma mitmeviljaputru endiselt nii valmistada, et see mulle ka maitseks. Pean Triinu käest küsima erinevaid võimalusi, et seda putru ahvatlevamaks ja söödavamaks teha.

Suhkrut täis jäätee polnud ilmselt ainuke põhjus, miks mul kaal seisma jäi. Nädala jooksul sõin ka kooke ja muud head paremat. Püüdsin jälgida Merikese nõuannet sisendada endale, et ma väärin seda kõike. Aga selle ülesandega ma hakkama ei saanud. Ikka oli tunne nagu oleks see lihtsalt õigustuse otsimine – tundsin kõigest hoolimata ennast süüdi. Kogu asja mõte on mitte stressata ja nautida elu, aga ilmselt on mul veel pikk tee minna.

Merike J. kommentaar 16. nädala kokkuvõtteks:

Minu jaoks möödus viimane nädal kergemalt kui varasemad. Kuna ma aasta tagasi läbisin Merikese ja Triinu koolituse „Kaalust vabaks”, siis seal ma tegelesin just selle nädala koduste ülesannetega. Kuna ma olen aastaga need ülesanded täitnud, siis oli minul sel nädalal aega piisavalt korrata meie eelmiste nädalate ülesandeid. Ma tegelesin peamiselt oma toidulaua mitmekesistamisega. See on teema millega tuleb veel palju vaeva näha, sest kohati jääb ikkagi puudu teadmistest.

Aga tulles tagasi selle nädala ülesannete juurde, siis aasta tagasi oli minu jaoks just see Merikese antud ülesanne ikka väga keeruline. Ma tundsin, kui ma endale ütlesin, et ma väärin mingit toitu, mis pole just eriti tervislik, nagu õigustaksin enda valesti tehtut. Mul läks ikka kuid aega enne kui sain aru, et asi polegi mitte selles, mis ma endale sel hetkel ütlen, vaid selles, mida ma tunnen. Hetkel, kui ma söön midagi, mida nagu pole eriti soovitatav, ma ei tunne mingeid süümekaid või ma ei kritiseeri ennast sellepärast, vaid ma võtan asja rahulikult. Ma isegi ei ütle endale, et ma väärin seda, vaid ma lihtsalt lasen asjal olla nii nagu ta on ja edasi toitun jälle tavapäraselt. See ei tekita minus enam mingit tunnet, et eksisin või miskit.

Ma arvan, et igaks asjaks on vaja aega, et see paika loksuks. Ja minul on hetkel aega vaja oma menüü mitmekesistamiseks.

Porgand taskusse ja kohtume laupäeval Taskus!

Rainer, Triin ja Merike

Tere head sõbrad! 

On olemas miljoneid võimalusi, kuidas kehakaalu kaotada. Raineri projekt

“Parem Porgand Taskus” on nendest üks lihtsamaid.

Kolm kuud on Raineri projektist möödunud ja selle ajaga on Rainer kaotanud 11,3 kilo.

Kuidas on läinud aga Sinul, kallis blogi jälgija või järgija?

Kas mõistad kahe sõna vahet?

Me oleme tänulikud kõigile neile, kes meie blogi jälgivad ning Raineri tegemistele kaasa elavad. Ja veel suuremat rõõmu valmistavad meile blogipostituste järgijad, kes kõik antud nõuanded enda kasuks tööle panevad ja sammhaaval oma uue elustiili poole liiguvad.

Kas oled meie blogi jälgija või järgija? Miks seda küsime?

Lihtsalt sellepärast, et me usume, et kui sellel blogil on ka tõelisi järgijaid, peaks olema nende seas inimesi, kes on suutnud neist soovitustest lähtuvalt ka oma elustiili muuta.

Projekt “Parem Porgand Taskus” sai ellu kutsutud selleks, et aidata heal sõbral Raineril oma elustiili muuta. Meie iganädalased blogipostitused ja nõuanded on tegelikult universaalsed ning nende pühendunud järgmisel võivad tuua tulemusi igaühele.

Anna meile oma kogemustest teada!

Aita leevendada meie põlevat uudishimu ja kirjuta meile avalikult, kas blogi kommentaaridesse või personaalselt merike@paremelu.ee.

Selle nädala videost leiate ka üllatuse. Raineri projekt on meie juurde toonud kaks uut entusiastlikku naist, kes sellest inspireerituna soovivad ka oma elustiili muuta.

Kes on meie uued entusiastid, vaata videost!

Raineri kommentaar 13. nädala kokkuvõtteks:

Nagu juba mainitud, siis on liitunud meiega veel kaks tervisliku toitumise vastu huvi tundvat naist. Seda eelkõige sellepärast, et teie head lugejad ja teie sõbrad ning teie sõprade sõbrad saaksid aru, et tervisliku eluviisi omandamine on lihtne ja jõukohane meile kõigile, mitte ainult minule.

Mina kavatsen nendega kõik õppetükid hoolsasti kaasa teha. Mida ma aga seni õppinud olen? Lisaks kõigele sellele, mida te saate juba blogist vaadata-lugeda olen ma enda kohta õppinud veel ühte ja teist.

Eelkõige olen ma õppinud, et vale toitumine ja liigsöömine on olnud ja on natuke ka praegu tegevus, millega ma topin kinni hoopis teisi probleeme. Seepärast, et ma neid kinni topin, need probleemid kahjuks ei lahene, vaid saan juurde ühe täiendava probleemi, milleks on liigne kehakaal. On ju lihtne ja arusaadav?

Kõrvaltvaatajana olen tähele pannud, et ma ei ole ainuke inimene, kes toidu abil ühte probleemi lahendab või edasi lükkab. Lisaks toidule sobivad probleemide kinni toppimiseks/edasi lükkamiseks suurepäraselt ka alkohol, suitsetamine, liigne treening, töö- narkomaania ja veel palju asju, milledest mõned mõistlikus koguses on täitsa vajalikud. Mida tegelikult peaks tegema? Tegelikult peaks lahendama reaalseid probleeme. Ja ausalt öeldes olen ma nüüd probleemide hulka oma elus vähendanud, mis omakorda on aidanud kaasa ka tervislikule toitumisele.

Merikese kommentaar 13. nädala kokkuvõtteks

Mulle meeldib Raineri suhtumine. Isegi siis kui ta kukub ja koperdab, läheb ta ikka edasi. Tal on siht seatud ja ta on teinud oma teadliku valiku muuta oma elustiili. Pole ju mõtet enda vastu kuri olla ja end materdada, kui oled mingisuguseid emotsioone toiduga kinni toppinud. Tõeline sõber on olemas ka siis, kui oled käpuli maas – see sõber oledki Sina ise.

Kuna kordamine on tarkuse ema, siis me tuletame uutele liitujatele meelde Raineri esimesi samme ja jätkame siinkohal juba ühe mehe ja kahe naise uue elustiili loomisega.

ÜLESANNE

Esimene oluline samm uue elustiili loomisel on leppida iseendaga ja saada endaga tõeliselt sõbraks. Jaatus, mida endale pidevalt nii mõttes kui kõva häälega lausuda, on: “Ma olen oma kehaga sõber!” või “Ma olen valmis oma kehaga sõbraks saama!”. Vali, kumb jaatus Sulle alustuseks omasem tundub ja tee see tõeliselt enda omaks.

Kõige olulisem on teha valik – kas jätkata vana eluviisi või seda sammhaaval muutma hakata. Kui oled oma valiku teinud, siis sellele järgneb Sinu kindel otsus seda ka tõeliselt teha. Sellest tulenevalt paned paika oma eesmärgi ja hakkad sammhaaval selle suunas liikuma. Hea eesmärk on mõõdetav, selleks võib olla nii kaalunumber, rõiva suurus, hea enesetunne või parem tervis.

NIPP

Raineri jaoks on eriti hea alustada justkui algusest peale. Kogu võlu peitub lihtsates asjades. Parima tulemuse saabki õigete asjade järjepideval järgimisel piisava aja kestel. Uued harjumused kujunevad ajas ja neid on vaja toita iga päev, kuni ühe hetkel saavadki need Sinu igapäevaks ja uueks harjumuspäraseks elustiiliks. Naistega alustame esimest ringi, Raineriga juba teist. Võtame samad teemad uuesti ette. Jah, need on küll samad, Rainer aga juba uus. Nii on võimalik minna samades teemades järjest enam süvitsi, et see kasvaks talle “pealuu sisse” : )

Triinu kommentaar 13. nädala kokkuvõtteks:

Mina teen seekord lühidalt. Tüdrukud on juba hakanud tänu Raineri eeskujule toidupäevikut pidama. Muide, Karisel on juba tulemus näha – ta ütleb, kui ta ikka must-valgelt näeb, mida suhu paneb, siis paneb mõtlema küll. Ja juba on 1 kg kaalu langenud.

ÜLESANNE

Selle nädala ülesandeks, nii tüdrukutele kui ka Rainerile, on toituda mitmekesiselt. Eriti oluline on siinjuures pöörata tähelepanu erinevate puu- ja köögiviljade tarbimisele. Igal toidukorral midagi värsket!

NIPP

Leia puu- ja köögiviljadest endale kõige meelepärasemad. Oluline on nende tarbimine endale meeldivaks ja mõnusaks teha.

Merike Juusi lugu:

Olen läbi oma elu olnud nii sale kui ka ümar. Kuni 11-eluaastani olin ma sale tüdruk, kellel oli oma mittesöömise pärast juba lausa terviseprobleeme (minestasin tihti). Siis tuli järsku kuskilt 15-20 kilo kehakaalule juurde. 12-aastaselt oli kaal märkamatult 60 kiloni jõudnud. Aga siis hakkasin pikkust venitama ja nii see kehakaal kuidagi ei häirinud enam. Keskkooli lõpuks olin jälle sale neiu. Üliõpilasena hakkasin ma algul natuke kaalu juurde koguma aga rahvatants andis omajagu koormust ja ma sain tagasi oma tavakaalu sellel ajal.

1996. aasta kevadel kaalusin ma 62 kilo ja siit algas minu kehakaalu tõus koos laste sünniga ning muude eluprobleemide tõttu. 2010. sügiseks kaalusin ma juba 110 kilo. Käisin endokrinoloogi juures ja sain peale uuringuid teada, et mingit haiguslikku põhjust pole. Siis võtsin end kokku hakkasin rohkem liikuma ja toituma regulaarselt. Suutsin kolme kuuga 10 kilo kaalu langetada. Mõned kilod sellest tulid tagasi, kui unustasin oma uue elustiili.

2012. kevadel käisin ma Merikese ja Triinu koolitusel „Kaalust vabaks” ja Triinu mitmel toitumisalasel koolitusel. Selle saadud tarkuse najal suutsin ma oma kehakaalu jälle mõned kilod langetada, aga ….

Nüüd olen ma otsustanud, et enam ei muutu ma peres üksinda, vaid tahan ka kogu oma pere elustiili suunata teadlikumaks ja tervislikumaks. Arvan, et kellelegi ei tee paha teadlik ja tervislik elustiil. Üksinda peres seda teha ei ole seni mul õnnestunud. Olen seda kõike seni muidugi üritanud ka tahtejõuga aga seekord tahan ma kuulata oma keha ja temaga sõber olla.

Minu eesmärk ei ole kindel kaalunumber, vaid see et ma suudan oma elustiili muuta teadliku-maks ja tervislikumaks jäädavalt.

Karis Meisteri lugu:

Ei saaks öelda, et oleksin terve lapsepõlve paks laps olnud. Põhikoolis tegelesin intensiivselt võrkpallitrenniga ja olin igati normaalne, rõõmus laps.

Keskkoolis asi aga muutus. Suur vaimne pinge ja vähene liikumine hakkasid tasapisi kaalu tõstma. Kehalise kasvatuse tunnis normide täitmised said mulle nii vastikuks, et koolivälisel ajal enam spordiga tegeleda ei tahtnud. Tegelesin paljude muude asjadega (ÕOV, hoolekogu, segakoor jne), et tegelikult ei jäänudki spordiks aega. Prioriteetide küsimus. Ma ei toitunud teadlikult, sest keegi polnud mulle tervisliku toitumise alustalasid tutvustanud. Keskkoolis proovisin Herbalife kuuri. Ei olnud just kõige arukam otsus: tulemuseks miinus 7 kg ja pluss 15 kg.

Hiljem liitusin Kaalujälgijatega, kus õppisin tasakaalustatult ja tervislikult toituma. Olen Kaalujälgijatega mitmeid kordi liitunud. Suurim saavutus oli poole aastaga kaotada 30 kg. Teiste toetus ja iganädalane „aruandlus“ olid minu jaoks väga tähtsad. Ma olin nagu kaalualandamise missioonil. Kindel siht silme ees ja tulemused olgu olla, saagu mis saab. Aga selline mõtlemine viis selleni, et kohe kui Kaalujälgijatest lahkusin ja jälle n.ö tavalise elu juurde pöördusin, tulid kilod kolinal tagasi. Ma ei olnud lõplikult oma vanadest harjumustest lahti saanud.

Keskkaalust raskekaalu

Gümnaasiumi lõpus olin veidike ülekaaluline. Kaal hakkas kiiresti kasvama ülikooli aastatel. Käisin küll üsna tihti vesiaeroobikas aga toitumine oli väga ebaregulaarne: sõin mis meeldis ja siis kui aega oli. Kahjuks meeldisid saiakesed, poest ostetud poolfabrikaadid ja magus. Õppiv aju vajas ju magusat! Üldiselt oli väga lihtne oma elustiilile vabandusi leida aga kannatajaks olin mina ise. Ülikooli lõpupildilt vaatab mulle vastu rõõmus ja rõõsa 140 kilone neiu.

Šokeeriv number 175!

Kõigele vaatamata olen olnud üsna terve. Ülekaalust põhjustatud vaegused nagu kõrge vererõhk ja diabeet mind õnneks ei kimbutanud, kuigi ohumärke oli. Oli küll raske viiendale korrusele kõndida, higistasin kõvasti ja riided ei läinud selga. Aga lihtsam oli neid fakte ignoreerida.

Sel päeval kui mu kodukaal, mille maksimumpiir inimesi „teenindada“ oli 150kg, vilgutas mulle Lo, otsustasin midagi ette võtta. Ma ei teadnud oma päris kaalu aga otsustasin kiirelt tegutseda. Tegin trenni ja pühkisin oma vanad Kaalujälgijate vihikud tolmust puhtaks ja tegutsesin nende õpetustele vastavalt. Aga juba siis oli mu kaal päris palju üle 150 ja kui palju ma ka ei pingutanud, oma kaalul ma tookord 149 või 150 ei näinudki. Enne tuli peale masendus ja käegalöömine.

Siis hakkasin kõike oma kaaluga seonduvat lihtsalt eirama. Pärast pikki aastaid, kui olin arvanud, et kaal mu tervisele ei mõju, ilmnes probleem: ma ei jäänud rasedaks. Pärast mitmeid uuringuid tõdes minu arst, et ainuke probleem on minu kaal. Naistearsti kabinetis oli võimas kaal, kus sain teada oma numbri – 175kg. See šokeeris. Kas tõesti võib üks inimene nii palju kaaluda? Ja see inimene olen mina!? Istusime arstiga maha ja ta soovitas ette võtta radikaalne samm: maovähendamise operatsioon. Võtsin otsustamiseks päris pikalt aega. Tegin väga põhjaliku uurimustöö, rääkisin operatsioonil käinud inimestega. Ja kuigi see otsus ei tulnud väga kergelt, otsustasin minna.

Uus elu

20.11.2011 oli operatsioonipäev. Taastumine oli raske (nädal aega palavik) aga sealt edasi on elu läinud ainult paremaks. Neli kuud peale operatsiooni jäin lapseootele. Hiljem sain toreda uudise – ootan kaksikuid! Kui operatsioonist oli möödas 11 kuud, oli kaalu kadunud 65 kg ja ilmavalgust nägid kaksikud. Kõik vaev ja valu olid ennast ära tasunud.

Paljud võivad nüüd mõelda, et miks ma Triinu ja Merikese poole pöördusin? Elu peaks olema nagu lill, onju!? Põhjus on selles, et minu keha on tasakaalust väljas. Kui tavaliselt peale maovähendamise operatsiooni peab iga suutäis olema täisväärtuslik ja organismile kasu tooma, lisaks tuleks vajadusel võtta vitamiine. Siis minul kaasnes rasedusega väga tugev oksendamine, mis kestis peaaegu kogu raseduse aja. Ma ei saanud võtta vitamiine, ega süüa liha. Oli nädalaid kus toitusin vaid hernestest ja maasikatest. Kui lapsed sündisid, keskendusin 100% nende kasvatamisele ja ennast jätsin tahaplaanile. Tegin hiljuti vereanalüüsi ja tulemuseks oli raua, D-vitamiini ning B12 defitsiit. Sellest tulenevalt olen väsinud, näost kahvatu, esineb pearinglust ja keskendumishäireid.

Tahaksin oma keha saada tasakaalu õige toitumise ja mõtteviisiga ning loodan selles osa Triinu ja Merikese abile. Lisaks on kaalulangus peatunud. Soovin veel vabaneda ca 20 kilost. Plaanime 2014 aasta mais pulmi ja tore oleks selleks ajaks ilus välja näha

Porgandid taskusse!

Rainer, Triin ja Merike

Õnnelikku uut aastat! Mina olen kõige olulisem! Ma armastan ennast sellisena, nagu ma olen! Ma olen parim!

Soovin sulle, et sinu selle aasta kõige kehvem päev oleks selline, milline oli sinu eelmise aasta parim päev!

Mina olen otsustanud, et 2012 on minu senise elu parim aasta!

Sean end taas esikohale ja keskendun sellele, mida mina tegelikult tahan.

Kuidas on lood sinuga?

Tahan sulle öelda, et enda esikohale seadmine ei ole egoistlik. Kõik sõltub suhtumisest ja enda hoiakutest.

Näiteks kui sa oled lõviosa oma elust elanud teistele: lastele, oma abikaasale/elukaaslasele või oled olnud mõjutatav oma vanematest ja sõpradest, siis nüüd on viimane aeg  teha oma elus muutus ja seada ennast esikohale ning keskenduda sellele, mida sina tegelikult tahad!

Elu on liiga lühike, et elada teistele. Olulisem on elada iseendale ja olla seeläbi parem naine, mees, ema, laps, kolleeg, sõber jne.

Oma kogemusest tean, et minu soov oli ja on olla hea laps oma vanematele ja teha kõike nii hästi kui oskan ja suudan, et neile meele järele olla. Samuti käitusin samamoodi ka oma sõpradega, jättes enda ja oma soovid tahaplaanile.

Ma ei mäleta, et minu käest oleks kunagi küsitud: „Mida sina tegelikult tahad?“

Kui ma ise emaks sain, hakkasin tegema asju, mis minu lapsele oleksid head, hoolimata iseendast. Jätsin oma soovid ja vajadused unarusse ja ühel hetkel avastasin, et ma ei ole rahulolev. Pigem närviline ja süüdistav, tegin etteheiteid iseendale ja oma lähedastele.

Kuid see kõik oli juba tagajärg sellest, et ma ei seadnud ennast esiplaanile ja ei väljendanud oma tegelikke soove. Ma ei osanud oma soove sõnastada, veel vähem välja öelda.

Ma neelasin alla kõik, mis mulle öeldi ja läksin vooluga kaasa. Kogusin tilk tilga haaval oma karikasse negatiivseid pingeid ja emotsioone niikaua, kui karikas hakkas üle ajama, millega kaasnesid pisarad ja enesehaletsus, süüdistused ja hinnangute andmine.

Ühel hetkel ma mõistsin, et oluline on õppida tegema valikuid ja leidma vastuseid küsimusele: „Mida mina tegelikult tahan?“

Ma ei osanud päris pikalt aru saada ega mõista, mida mina tegelikult tahan, enne, kui minuni jõudsid õiged inimesed, õpetajad, raamatud, koolitused ja väljakutsed. Tänu kõigele sellele sain ma järjest rohkem aru sellest, mida mina tahan ja milline on minu eesmärk selles elus.

Meil kõigil on siin elus oma eesmärk ja me tegelikult teame, mida me tahame. Küsimus on selles, kas me oleme valmis seda endale tunnistama?!

Olen mõistnud, et kui ma tean, mida mina tahan, siis on palju kergem olla ja elada, sest sellisel juhul oled iseendaga harmoonias ja kooskõlas. Puudub enesehaletsus, hinnangute andmine, süüdistamine ja närvilisus.

Nüüdseks olen ma juba aastaid võtnud endale aasta lõpus aega (eriti meeldib mulle seda teha aasta viimasel päeval), et võtta mööduv aasta kokku ja seada endale eesmärgid uueks aastaks.

Kui sina oled otsustanud, et ka sina tahad oma elus midagi muuta, siis alusta Oma Loo kirjutamist.

See on täiesti loomulik, et sa sead endale uueks aastaks eesmärke ja kirjutad enda jaoks uue loo: “Minu imeline aasta 2012″.

Oma Lugu kirjutades mõtle kolmele olulisele asjale:

  • Kus sa hetkel oled?
  • Kus Sa tahad olla aasta 2012 lõppedes?
  • Mida sul on vaja teha teisiti, et sinna jõuda, et saavutada oma eesmärk?

 

Seda kirjutades jälgi, et pastakas oleks sinu enda käes!!!

Sina oled oma elu peremees ja iga oma sõna ja mõttega lood oma homse päeva!

Kui sa tead mida sa tegelikult tahad, siis sinu silm särab, hing rõõmustab ja sa teed iga päev midagi selleks, et saavutada oma eesmärk!

Endale lubadusi andes, ole enda suhtes aus ja luba endale just niipalju, kui suudad täide viia.

Mulle meenuvad siinjuures Bob Proctori sõnad:

 „Milleks anda endale lubadusi, kui neid viib ellu see sama vana seaduserikkuja!“

 Pea siis meeles, et sel aastal oled sina ise kõige tähtsam ja Oma Lugu kirjutades hoiad pastakat enda käes!

Hoolivusega

Merike